Eesti NSV Teataja 1989 nr 18 art 225
"Kodanike ühenduste kohta"
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
§ 1. Käesolev seadus, pidades silmas eesmärki riiklikult tagada Eesti NSV kodanike konstitutsioonilist õigust vabatahtlikult ühineda omaalgatusliku tegevuse arendamiseks, määrab kindlaks kodanike vabatahtlike ühenduste — ühiskondlike organisatsioonide (sealhulgas seltside, fondide ja teiste omaalgatusorganite) ja nende liitude ning ühiskondlike liikumiste — moodustamise, tegevuse ja likvideerimise põhimõtted.
§ 2. Ühiskondlik organisatsioon käesoleva seaduse mõttes on kolme ja enama füüsilise isiku ühendus, ühiskondlike organisatsioonide liit aga kahe või rohkema ühiskondliku organisatsiooni ühendus.
§ 3. Käsoleva seadusega reguleeritakse ka määratlemata liikmeskonnaga kodanikutahte realiseerimise ning ühiskonnaelus osalemise vormi — ühiskondliku liikumise (edaspidi: liikumise) — moodustamist ning tegevust.
§ 4. Ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ja liikumised moodustuvad vaba algatuse alusel ning nad tegutsevad liikmete (osavõtjate) tahte ja huvide kohaselt vabatahtliku ühistegevuse, võrdõiguslikkuse ning omavalitsuse alusel ning võtavad vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele osa riigi ja ühiskonna asjade juhtimisest ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste küsimuste otsutamisest.
§ 5. Ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude ja liikumiste tegevuse aluseks on asutamiskoosolekul vastuvõetud ja käesoleva seadusega ettenähtud korras registreeritud põhikiri (põhidokument). Kodanike ühendus omandab juriidilise isiku õigused ja alustab tegevust tema põhikirja (põhidokumendi) registreerimise hetkest.
Käesolev seadus ei reguleeri kooperatiivsete ühenduste, usuühingute ja nende liitude, samuti kodanike omaalgatuslike organite ja organisatsioonide tegevust, kes ei taotle juriidilise isiku seisundit.
§ 6. Ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise põhikirjas (põhidokumendis) peab sisalduma:
1) nimetus ja struktuur;
2) tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, tegutsemispiirkond;
3) liikmeks astumise, liikmest lahkumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
4) liikmete (liikumises osalejate) põhiõigused ja kohustused;
5) juhtorganite ja revisjonikomisjoni moodustamise kord ja nende volituste kestvus;
6) finantsmajandusliku tegevuse põhialused;
7) reorganiseerimise ja likvideerimise tingimused ning kord.
§ 7. Ühiskondlikesse organisatsioonidesse ja nende liitudesse võib kuuluda ning liikumisest osa võtta võrdsetel alustel iga Eesti NSV kodanik. Vastavalt põhikirjale ning kehtivatele normatiivaktidele võivad liikmeskonda kuuluda (liikumises osaleda) teiste liiduvabariikide kodanikud, samuti kollektiivliikmena (osalejana) juriidilised isikud. Välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ühendusse vastuvõtmisest informeeritakse põhikirja registreerinud organit.
§ 8. Ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude ja liikumiste täidesaatva juhtorgani tegevesimees saab olla täisealine Eesti NSV kodanik.
Täidesaatva juhtorgani muud liikmed peavad olema vähemalt 16 aastat vanad, noorte- ja lasteorganisatsioonides nende põhikirjas (põhidokumendis) ettenähtud vanuses.
§ 9. Ühiskondliku organisatsiooni moodustamisel riigiorgani, ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni juurde vaatab tema põhikirja (põhidokumendi) enne selle registreerimiseks esitamist läbi vastav organ, ettevõte, asutus või organisatsioon, mille kohta tehakse põhikirja (põhidokumenti) märge.
§ 10. Ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ning liikumised võivad ühineda, sõlmida koostööleppeid riigivõimu- ja -valitsemisorganitega ning üksteisega, sealhulgas NSV Liidu teistes liiduvabariikides ning välisriikides asuvatega. Välismaal asuvate organisatsioonide ja liikumiste liikmeks (osalejaks) astumisel või liikmelisuse (osaleja staatuse) taastamisel peavad ühendused sellest informeerima nende põhikirja (põhidokumendi) registreerinud organit.
§ 11. Registreeritud ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ja liikumised võivad kooskõlas kehtestatud korraga ja silmas pidades põhikirjalisi eesmärke moodustada koosseisulisi allüksusi ning arendada muud tegevust, mis ei ole vastuolus nende põhikirjaga (põhidokumendiga).
§ 12. Ühiskondlike organisatsioonide ja nende liitude ning liikumiste nimeks ei või võtta mõne teise ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise nimetust.
§ 13. Ühiskondlikud organisatsioonid, ühiskondlike organisatsioonide liidud ja liikumised esitavad oma põhikirja (põhidokumendi) ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist registreerimiseks asukohajärgsele rajooni või vabariikliku alluvusega linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteele.
Ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud, kelle tegevus hõlmab rohkem kui ühe rajooni või vabariikliku alluvusega linna territooriumi, esitavad oma põhikirja (põhidokumendi) sama tähtaja jooksul pärast selle vastuvõtmist registreerimiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogule, kes võib määrata põhikirja (põhidokumendi) registreerijaks tema tegevussuunale vastava Eesti NSV ministeeriumi, riikliku komitee või teise keskasutuse.
Ühiskondlikud liikumised, kelle tegevus hõmiab rohkem kui ühe rajooni või vabariikliku alluvusega linna territooriumi, esitavad oma põhikirja (põhidokumendi) sama tähtaja jooksul registreerimiseks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile.
§ 14. Põhikiri (põhidokument) esitatakse registreerimiseks kahes, ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise täidesaatva juhtorgani liikmete poolt allakirjutatud eksemplaris, millele lisatakse asutamiskoosoleku protokolli ärakiri.
§ 15. Registreerimisavalduse esitajaks on kodanike ühenduse asutajaliige või volituse põhjal muu isik, kelle peale on pandud ühenduse asjaajamine.
§ 16. Põhikirja (põhidokumendi) vaatab registreeriv organ läbi kahe kuu jooksul saabumise päevast arvates. Selle aja jooksul kontrollitakse põhikirja (põhidokumendi) vastavust seadusandlusele. Registreerimisküsimuse otsustamisel on vastava ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise täidesaatva juhtorgani volitatud esindaja kohalolek kohustuslik.
§ 17. Põhikirja (põhidokumenti) registreeriv organ võtab registreerimise või sellest keeldumise kohta vastu otsuse, millest peab kirjalikult teatama registreerimist taotlevale kodanike ühendusele kümne päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Keeldumises peab olema näidatud konkreetne normatiivakt ja selle säte, millega põhikiri (põhidokument) on vastuolus.
§ 18. Ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise põhikirja (põhidokumendi) registreerimisest keeldumise korral võib ühe kuu jooksul kaevata registreerimised keeldunud organi suhtes kõrgemalseisvale organile, kelle otsus on lõplik.
§ 19. Põhikirjas (põhidokumendis) tehtavad muudatused ja täiendused kuuluvad registreerimisele samas korras ja tähtaegadel nagu põhikiri (põhidokument).
§ 20. Registreeritud ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude ning liikumiste kohta peab Eesti NSV Justiitsministeerium registrit. Kodanike ühenduse põhikirja (põhidokumendi) registreerinud organ esitab kolme päeva jooksul registripidajale ühe eksemplari otsusest kodanike ühenduse põhikirja (põhidokumendi) registreerimise kohta, samuti põhikirja (põhidokumendi) enda ning andmed täidesaatva juhtorgani kohta ja tema aadressi.
§ 21. Ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ja liikumised juhinduvad oma tegevuses Eesti NSV konstitutsioonist, käesolevast seadusest ning muudest normatiivaktidest. Sekkumine ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude ja liikumiste siseasjadesse pole lubatud. Oma õiguste kaitseks on neil õigus pöörduda põhikirja (põhidokumendi) registreerinud organi, seaduses ettenähtud korras kohtu või prokuratuuriorgani poole. Kodanike ühenduste tegevus ei tohi kahjustada kodanike ja organisatsioonide õigusi ning seaduslikke huve, samuti takistada riigiorganite, teiste kodanike ühenduste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide seaduspäraste funktsioonide täitmist ega tohi olla suunatud ühiskonnaelu demokraatlike põhimõtete vastu.
§ 22. Kaebused ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumiste organite ning ühenduse nimel tegutsevate isikute ebaseadusliku tegevuse kohta vaatab läbi kohus. Eesti NSV riigiorganid, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid ning kodanikud võivad pöörduda ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise põhikirja (põhidokumendi) registreerinud organi või prokuratuuriorgani poole ettepanekuga tõkestada nende seadusvastane tegevus.
§ 23. Ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud ning liikumised lõpetavad oma tegevuse või nad likvideeritakse nende põhikirjas (põhidokumendis) fikseeritud alustel ja korras. Likvideerimiskulud kaetakse likvideeritava kodanike ühenduse vara arvel.
§ 24. Kui ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumise tegevus ei vasta seadusele, põhikirja (põhidokumendi) nõuetele, teeb registreerinud organ kirjaliku hoiatuse ning võtab tarvitusele abinõud seaduserikkumise tõkestamiseks. Kui kodanike ühendus kolme kuu jooksul pärast hoiatuse saamist pole viinud oma tegevust kooskõlla põhikirja (põhidokumendi) nõuetega või kui ta ei ole ühe aasta jooksul registreerimisest arvates alustanud tegevust, tühistab registreerinud riigiorgan oma otsuse ühenduse registreerimise kohta ning kodanike ühenduse tegevus kuulub lõpetamisele. Selle otsuse peale võib kaevata käesoleva seaduse §-s 18 ettenähtud korras ja tähtaegadel.
§ 25. Kõik enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ning liikumised on kohustatud kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates viima põhikirja (põhidokumendi) kooskõlla käeoleva seaduse nõuetega, misjärel neid registreerinud riigiorgan esitab kolme päeva jooksul põhikirja (põhidokumendi) ja andmed täidesaatva juhtorgani kohta ning selle aadressi registripidajale.
Kui nimetatud ühendus ei suuda oma tegevuse alusdokumenti viia märgitud tähtajal kooskõlla käesoleva või teiste Eesti NSV seadustega, kuulub tema tegevus lõpetamisele.
§ 26. Käesolev seadus ei reguleeri Eesti NSV konstitutsioonis märgitud nende ühiskondlike organisatsioonide tegevust, kellel on üleliidulisi keskorganeid, kooperatiivsete ja teiste oma põhitegevusega ainelist kasu saamist taotlevate ühenduste, samuti ka usuühingute ja nende liitude, kodanike omaalgatuslike organite ja organisatsioonide tegevust, kes ei taotle juriidilise isiku seisundit.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Esimees A. RÜÜTEL
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN
Tallinn, 18. mail 1989