Eesti Radikaal-Demokraatliku Erakonna programmi põhijooned

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Lühiandmed
Pealkiri: Eesti Radikaal-Demokraatliku Erakonna programmi põhijooned.
Kirjastaja: Ühiselu
Ilmumisaasta: 1917
Ilmumiskoht: Tallinn
Wikipedia-logo-v2.svg Artikkel Vikipeedias

Eesti Radikaal-Demokraatliku Erakonna programmi põhijooned.

I. Üleüldised kodanikuõigused.

1. Täielik rahvaste enesemääramise õigus.

2. Täielik kodanikkude üheõiguslus soo, usu ja rahvuse peale vaatamata. Seisuste, aukraadide ja autähtede kaotamine.

3. Täielik südametunnistuse-, usu-, sõna-, trüki-, koosolekute- ja ühingute-vabadus; nende vabaduste kuritarvitamise eest vastutus ainult kohtu ees.

4. Täielik liikumisvabadus; passisüsteemi kaotamine.

5. Isiku-, kodukolde- ja kirjavahetuse puutumatus; kitsendused lubatavad ainult kohtuvõimude korraldusel.

6. Kodanikkude õigus nõuda nende poolt kokkuseatud tarviliku arvu allkirjadega seaduseelnõude läbivaatamist seadusandlikes asutustes.

7. Valimisõigus seadusandlikesse ja omavalitsus-asutustesse kõigil täisealistel kodanikkudel.

Märkus: Täisealiseks tuleks lugeda kõik kodanikud peale 20. eluaastat.

II. Riigikord Venemaal.

8. Venemaa on rahvus-territoriaalsetest vabariikidest koosseisev ühendatud vabariik.

9. Ühendatud vabariigi esinduskogusse valitakse üleüldise, ühetaolise, otsese, salajase ja proportsionaalse valimiseõiguse alusel iga vabariigi poolt saadikud, kusjuures tähendatud esinduskogus töötamine nii korraldatakse, et üksikute riikide huvid kaitstud oleks.

10. Ühendatud vabariiki täidesaatvaks asutuseks on esinduskogu ees vastutav valitsus.

III. Riigikord Eestis.

11. Eesti on ühendatud Venemaa riigis demokraatlik vabariik, millel on oma seadusandev ja täidesaatev võim.

12. Eesti seadusandlikeks asutusteks on maakogu ja täidesaatvaks võimuks tema ees vastutav valitsus.

13. Eesti Vabariigi võimkonda käib kõik peale küsimuste, mis ühendatud riigi põhiseaduses koguriiklikeks on tunnistatud; muudatused võimalikud ainult Eesti rahva nõusolekul.

14. Eesti riigikeeleks on eesti keel, kusjuures teistel kohalikkudel rahvastel õigus on oma asupaiga ametkohtades omas keeles asju ajada.

15. Eesti põhiseaduse töötab välja ja kinnitab tema Asutav Kogu.

16. Valimised Asutavasse Kogusse, maakogusse ja omavalitsuse-asutustesse üleüldise, ühetaolise, otsese, salajase ja proportsionaalse valimiseõiguse järele.

17. Eesti riigi omanduseks langevad kõik Eesti Vabariigi piirides olevad Vene riigi varandused.

IV. Kohus.

18. Kohus iseseisev, avalik ja maksuta. Kohtunikud valitavad, tähtajata, lahtilastavad ainult kohtuotsuse järele. Vannutatud meeste kohus.

19. Õigusteadlise kaitse maksmapanek ka eeluurimisel.

V. Kirik.

20. Kiriku lahutamine riigist.

21. Kiriku ülevalpidamine ta liikmete kanda.

VI. Kool.

22. Demokraatlik, kõigil astmetel emakeelne, maksuta ja kõigile rahvakihtidele kättesaadav kool; side kooliastmete vahel.

23. Usuõpetuse sunduse kaotamine koolides.

24. Üleüldine algõpetus, vähemalt kuue aasta jooksul, sunduslik.

25. Laialdane eri- ja kutsehariduse laiendamine.

26. Kehvemate õpilaste aineline toetus omavalitsuse-asutuste poolt.

27. Kooliõpetajate puhkepalk vanaduses ja riiklik kindlustus õnnetuse ning töövõimetuse vastu.

28. Eraisikute, ühingute ja kogukondade õigus koole ja muid hariduslikke ettevõtteid elule kutsuda, üleval pidada ja neid oma juhtmõtete järele töötada lasta.

29. Varjupaikade, lasteaedade, mänguplatside, lugemistubade, raamatukogude, muuseumide, kursuste ja rahvaülikoolide asutamine ja ülevalpidamine riigi ja omavalitsuse-asutuste poolt.

30. Kõrgemate koolide autonoomia ja õpetuseandmise vabadus.

VII. Maakorraldus.

31. Maakorralduse põhimõtete otsustamine Eestis tema omas Asutavas Kogus. Maaküsimuse edaspidine korraldamine Eestis seadusandliku maakogu võimkonnas põlluharijate maatarviduse täitmise sihis.

32. Eesti riigimaatagavara asutamine, mille jaoks võõrandatakse tasuta keisrikoja-, kroonu- ja kroonu poolt annetatud kloostrite ja kirikute maad; õiglase tasu eest kõik muud maad üle seadusliku ülemäära.

33. Omast maatagavarast annab Eesti Vabariik üksikutele isikutele, asutustele ja ühingutele maad põlluharimise, eluasemete ja majanduslike ning kultuuriliste ettevõtete jaoks neil alustel, mis riigi edenemisele ja ühiskondlikele oludele kõige paremini vastavad niihästi põlise rendi kui ka piiratud eraomanduse näol.

34. Riigi maatagavarast asutatavate kohtade suuruse kindlaksmääramine töönormi piirides, kohalikke olusid, harimisviisi ja maaheadust silmas pidades.

35. Maaga spekuleerimise piiramine maa ostmise, müümise ja rentimise riigikontrolli alla panekuga; eramaade müümise juures riigi ostueesõigus.

36. Sundusliku võõrandamise maksvus kõiksuguse maa kohta, kui riigil ehk omavalitsuse-asutustel maad üldkasulikkudes otstarveteks vaja on.

37. Üle oma majapidamise tarviduse olevate metsade vabariigi omaks tunnistamine õiglase tasu eest.

38. Kõigi vabariigi piirides olevate mererandade, suuremate jõgede, järvede, nende kallaste ja harimata soode vabariigi omanduseks tunnistamine õiglase tasu eest, nende kasutada andmine üksikutele isikutele, ühingutele ja omavalitsuse-asutustele.

39. Tarvilik jõgede reguleerimine ja suuremate soode kuivatamine riigi kulul.

40. Riiklik toetus uute majapidamiste sisseseadmiseks, niisama ka maaparanduseks tehnilise abi ja pikaajalise laenu näol.

41. Maksuta agronoomiline- ja veterinaar-abi.

42. Maatarvitamine riikliku valvuse all.

Tähendus: Kuni maaolude uuendamise lõpuleviimiseni praeguste rendikohtade pidajate seisukorra viibimata parandamine rendimaksu kindlaksmääramise läbi omavalitsuse poolt ja koha peal tehtud paranduste eest tasu määramine rendi lõpetamise korral.

VIII. Töökorraldus.

43. Põhjalik tööliste ja teiste palgateenijate õiguste ja tervise kaitse seadusandlikul teel.

44. Streigiõigus; vastutus streigi ajal ja puhul tekkinud õiguserikkumiste eest üleüldisel alusel.

45. Tööpäeva pikkus 8 tundi, kontori- ja kantseleiteenijatel 6 tundi ja pikem tööpäev, ületunni- ning öötöö lubatav ainult neis ettevõtetes ja tööharudes, kus see kogu rahva majanduslike huvide seisukohalt tarvilik; vähemalt üks puhkepäev nädalas.

46. Naistöölistele sünnituse puhul vähemalt 10-nädalane puhkeaeg täie palgaga.

47. Alaealiste, kuni 16. a. vanuseni, vabrikutöösse võtmise keeld.

48. Tööliste kindlustamine haiguse, õnnetuse, varanduse ja töövõimetuse vastu ja isiklikust tööst elavate kodanikkude kindlustamine töövõimetuse puhuks riigi kulul.

49. Maksuta arstiabi; palgasaamine ka haiguse korral.

50. Vahekohus palgaliste ja tööandjate vahel, millisesse mõlemalt poolt ühevõrra liikmeid valitakse.

51. Tööinspektsiooni valimine palgaliste ja tööandjate poolt üheõigusluse alusel.

52. Tööbörsi sisseseadmine riigi poolt.

IX. Tööstus ja kaubandus.

53. Eesti geograafilisele seisukohale vastavate majanduselu külgede riiklik toetamine ja arendamine, riigi abi mereasjanduses ja kalanduses; kaubandusmuseumid, kaubanduskojad.

54. Isikliku algatuse kui ka ühistegelise mõtte alusel vaba majanduslik arenemine. Munitsipaliseerimise õigus nende ettevõtete kohta, mis vastavad kogukonna loomulikule monopolile.

55. Kättesaadav krediit tööstuses, kaubanduses ja käsitöös.

56. Käsitööstuse edenemiseks avarate tingimuste loomine.

57. Kaitsetollide korraldamine; nende kaotamine riigi majanduselu nõuete järele.

X. Maksud.

58. Tähtsamate tarbeainete pealt kaudsete maksude kaotamine; otseste maksude seadmine kaudsete asemel.

59. Progressiivne sissetuleku, päranduse ja väärtuse teenimata juurdekasvu maks.

XI. Sõjavägi.

60. Alaliste sõjaväeosade kokkuseadmine ja teenistusekoha korraldamine rahu ajal territoriaalsel alusel; väeteenistuse kestvus mitte üle kahe aasta.