Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 46 ettenähtud Valimiskogu koosoleku protokoll 20.04.1944

Allikas: Vikitekstid
Lühiandmed
Pealkiri: Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 46 ettenähtud Valimiskogu koosoleku protokoll 20.04.1944

Valimiskogu koosolek on kokku kutsutud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 46 neljanda lõike ja Vabariigi Presidendi Asetäitmise seaduse (SK.I 1938. 23) § 2 alusel Eesti Vabariigi Põhiseaduse korras viimasena ametisse nimetatud Peaminister Jüri Uluotsa poolt ja toimub tema juhatusel, seisukoha võtmiseks Eesti praeguse juriidilise staatuse ning põhiseaduslike riigiorganite kohta, eriti Vabariigi Presidendi ametikoha kohta, kuna Vabariigi President Konstantin Päts on 1940.aastal küüditatud Nõukogude Liitu.

I

Valimiskogu koosseisu kohta konstateerib Valimiskogu ühel häälel:

1) Põhiseaduse § 46 neljanda lõike alusel koosneb Valimiskogu Peaministrist, Sõjavägede Ülemjuhatajast või Sõjavägede Juhatajast, Riigivolikogu Esimehest, Riiginõukogu Esimehest ja Riigikohtu Esimehest;

2) Eeltähendatud ametikohtadele või nende seaduslikeks asetäitjaiks on Eesti Vabariigi Põhiseaduse korras viimasena nimetatud või valitud järgmised isikud, kes praegu viibivad Eestis:

a) Peaministri kohal - Jüri Uluots, nimetatud ametisse Vabariigi Presidendi eriõigusel antud käskkirjaga 12. oktoobril 1939 nr. 111 (RT 1939, 90, 693).

b) Sõjavägede Ülemjuhataja kohale - arvestades kindral Johan Laidoneri ja tema seadusliku asetäitja küüditamisega NSVL-i Johan Holberg, kes on nimetatud Sõjaministriks Peaministri Vabariigi Presidendi ülesannetes poolt ja kellele pandud Sõjavägede Ülemjuhataja asetäitja ülesanded Põhiseaduse § 46 esimese lõike ja § 129 ning Riigikaitse Rahuaegse Korraldamise Seaduse (SK IV 1940, 1, 2) § 100 ja Riigikaitse Sõjaaegse Korraldamise Seaduse (SK IV 1940, 1, 3) § 29 alusel.

c) Riigivolikogu Esimehe kohale - Otto Pukk, valitud Riigivolikogu poolt 17. oktoobril 1939 (RT 1939, 94, 728).

d) Riiginõukogu teise abiesimehe kohale - Alfred Maurer, valitud Riiginõukogu poolt 21. aprillil 1938 (Riiginõukogu I koosseisu I koosoleku protokoll 21. aprillist 1938, Riiginõukogu stenografeeritud aruanded 1938/1939, lk.2), kes täidab samal koosolekul valitud Riiginõukogu Esimehe Mihkel Punga ja esimese abiesimehe Heinrich Lauri NSVL-i küüditamise tagajärjel Riigikogu ajutise kodukorra (RT 1937, 71, 594) ptk II ja Rahvuskogu kodukorra (RT 1937, 10, 82 ja 33, 34) § 14 alusel Riiginõukogu Esimehe ülesandeid.

e) Riigikohtu osakonna esimehe kohale - Mihkel Klaasseni, nimetatud ametisse Vabariigi Presidendi eriõigusel antud käskkirjaga 26. septembril 1938 nr. 58 (RT 1938, 83, 747), kes täidab Riigikohtu Esimehe Kaarel Partsi surma tõttu Eestis viibivaist Riigikohtu osakondade esimeestest ameti poolest vanemana Riigikohtu Esimehe ülesandeid Kohtute Seaduse (SK I 1938, 5, 1) § 28 põhjal.

Sellega on Valimiskogu koosseis vastav Põhiseaduse § 46 ettenähtud otsuste tegemiseks, samuti küsimuste otsustamiseks, mis loovad selleks eeldusi.

3) Kuna Valimiskogu koosolekust võtavad osa kõik tema liikmed, on koosolek ka Vabariigi Presidendi Asetäitmise Seaduse § 4 neljanda lõike alusel otsustusvõimeline.

II

Enne kui asuda Põhiseaduse § 46 ettenähtud otsuste tegemisele Vabariigi Presidendi ametikoha suhtes, loeb Valimiskogu vajalikuks fikseerida oma seisukohta Eesti praeguse riigiõigusliku staatuse ja tema põhiseaduslike organite kohta.

Kaalunud seda küsimust kõigekülgselt ja silmas pidades Eesti Vabariigi Põhiseaduse eeskirju ning alates 17. juunist 1940 Eestis asetleidnud faktilisi sündmusi, samuti rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud reegleid, konstateerib Valimiskogu ühel häälel seisukohti, mis juba alates 17. juunist 1940 põhiseaduspäraselt omaks võetud ja mille järgi ka pidevalt talitatud:

1) 17. juunil 1940 okupeerisid NSVL sõjaväed aktiivsete sõjaliste toimingutega Eesti maa-ala ning Eestis asus teotsema NSVL sõjalise okupatsiooni võim. Sellest peale Eesti Vabariigi põhiseaduslikud organid ei saanud enam teostada oma põhiseaduslikku võimu, sest okupatsiooni organid asusid teostama oma suval okupatsiooni võimu. Eriti:

2) Vabariigi Presidendi poolt antud käskkiri 21. juunist 1940 uue Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamise kohta ei olnud põhiseaduspäraseks aktiks, sest kogu akt oli okupatsioonivõimude poolt korraldatud ja Vabariigi President ainult vormilt kaasa tõmmatud, sedagi survevahenditega. Uus Vabariigi Valitsus oli okupatsioonivõimu organ. Sel põhjusel ka senine seaduslik Vabariigi Valitsus ei vabanenud ametist, sest Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 3, 50 ja 51 jõul ainult põhiseaduspärane akt uue Vabariigi Valitsuse nimetamise näol loob aluse Vabariigi Valitsuse ametist vabastamiseks.

3) Edasised toimingud, nagu Riigivolikogu ja Riiginõukogu laialisaatmine ja ainult Riigivolikogu valimiste toimetus, Vabariigi Presidendi ametist kõrvaldamine, otsused Eesti Vabariigi liitmisest NSVL-ga ja paljud muud sarnased toimusid juba Eesti põhiseadusliku ja seadusliku korra ilmse kõrvalejätmisega, seega olles täiesti okupatsioonivõimu aktid. Seetõttu neil aktidel ei saa olla mingit juriidilist väärtust Eesti ja tema staatuse ning põhiseaduslike organite kohta, rääkimata sellest, et nende toimingutega mingil viisil ei väljendunud eesti rahva tahe. Küll aga need toimingud väljendasid endas eesti rahva tahte kõige jämedamal kombel võltsimist ning olid mõeldud ainult varjukatteks NSVL imperialistlike pretensioonide teostamisele.

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt ei ole NSVL okupatsiooni tõttu NSVL omanud suveräänsusõigusi Eesti suhtes ning oma efektiivsuse kaotamisega Eesti okupeerimise puhul Saksa vägede poolt 1941. a. tuleb NSVL faktiline okupatsioonivõim Eestis lugeda lõppenuks. Samuti ei ole Eesti okupeerimisel Saksa sõjavägede poolt omanud Eesti suhtes suveräänõigusi Saksa riik.

Tugedes eeltoodule, konstateerib Valimiskogu: 1) Ei NSVL ega Saksa okupatsiooni tõttu ei ole juriidiliselt muutunud Eesti Vabariigi kui suveräänse riigi staatus, vaid need on loonud ainult faktilise olukorra, millega Eesti põhiseaduslike riigiorganite tegevus on ajutiselt ja osaliselt peatatud; 2) Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi samas koosseisus, nagu nad olid enne okupatsiooni, s. o. 16. juunil 1940 ning nende isikliku koosseisu muudatused võivad olukorrast tingituna aset leida ainult põhiseaduslikus korras.

III

Vabariigi President Konstantin Päts on NSVL okupatsioonivõimude poolt küüditatud 1940. aastal Nõukogude Liitu. Kuna sellega Vabariigi President on võõraste võimude käsutuses ning ei saa täita oma ametikohuseid ning et selline olukord on kestnud üle kuue kuu, tuleb Valimiskogul Põhiseaduse § 46 alusel ja Vabariigi Presidendi Asetäitmise Seaduse korras selgitada Vabariigi Presidendi asetäitmise küsimus.

Valimiskogu konstateerib ühel häälel:

1) Antud olustikus ei ole võimalik uue Vabariigi Presidendi valimine Põhiseaduse § 46 teise lõike kohaselt.

2) Vabariigi presidendi asetäitja valimine praegu kestval okupatsiooniajal ei ole põhiseaduslikult nõutav, pealegi ka mitte otstarbekohane, kuna ei ole võimalik saada selgust Vabariigi Presidendi K. Pätsi praeguse saatuse kohta ega tema võimaluste kohta asuda pärast okupatsiooni lõppu oma ametikohustesse ning selle tõttu tema volituste lõpetamine Põhiseaduse § 46 viimase lõike alusel praegusel juhul oleks varajane.

3) Põhiseaduse § 46 esimese lõike korras täidab juhtudel, kui Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, tema ülesandeid Peaminister. Kuna viimane Eesti põhiseaduslikus korras ametisse nimetatud Peaminister Jüri Uluots asub Eestis, on talle põhiseaduslikult üle läinud Vabariigi Presidendi kohuste täitmine ning sellega on Vabariigi Presidendi võimu teostamine tagatud.

4) Juhtudeks, kui Peaminister J. Uluotsal peaksid tekkima takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmisel, lähevad Vabariigi Presidendi ülesanded üle Peaministri asetäitjale, keda Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes on selleks määranud.

Tugedes ülaltoodule, otsustab Valimiskogu ühel häälel:

Kuna Põhiseaduse järgi on olemas tagatised, et Vabariigi Presidendi ametikoht ei jää täitmata, ei pea Valimiskogu praegusel juhul vajalikuks Vabariigi Presidendi asetäitja valimistele asuda.

IV

Käesolev protokoll on valmistatud kahes eksemplaris ja avaldatakse kohe, kui selleks avanevad võimalused.

J. Uluots

J. Holberg

O. Pukk

A. Maurer

M. Klaassen