Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Vaata ka tollases Postimehes avaldatud pakti teksti varianti.

VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT
EESTI VABARIIGI JA N.S.V.LIIDU VAHEL.
Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja
N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt,

juhitud sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis kindlaks määratud rahulepinguga 2. veebruarist 1920.a. ja rajatud rippumatu riikluse tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise Lepinguosalise siseasjadesse;

tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920.a. ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932.a. on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks;

olles veendunud, et mõlemi Lepinguosalise huvides on kindlaks määrata vastastikuse julgeoleku kindlustamise täpsed tingimused;

tunnistasid tarvilikuks sõlmida omavahel alljärgnev Vastastikuse Abistamise Pakt ja määrasid sel eesmärgil oma volinikeks:

Eesti Vabariigi President:
Karl Selter'i, Välisministri,

N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium:
V.M. Molotov'i, Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe ja Väliskomissari,

kes leppisid kokku järgmises:

Artikkel I.

Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasaarvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse euroopa suurriigi poolt Lepinguosaliste poolte merepiiridele Balti meres või nende maapiiridele Läti Vabariigi territooriumi kaudu, samuti ka artikkel III-ndas tähendatud baasidele.


Artikkel II.

N.S.V.Liit kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustel.


Artikkel III.

Eesti Vabariik kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ja Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerodroomid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga. Baaside ja aerodroomide täpsed asukohad ja piirid määratakse kindlaks ning eraldatakse vastastikusel kokkuleppel.

Mereväe baasidele ja aerodroomidele kaitseks N.S.V. Liidul on õigus pidada omal kulul baaside ja aerodroomide jaoks eraldatud piirkondades valjult piiratud arvu Nõukogude maaväe ja õhuväe relvastatud jõude, milliste maksimaalne arv määratakse kindlaks erikokkuleppega.


Artikkel IV.

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad mitte sõlmima liite ega osavõtma koalitsioonidest, mis on sihitud ühe Lepinguosalise vastu.


Artikkel V.

Käesoleva Pakti elluviimine ei tohi mingil viisil riivata Lepinguosaliste suveräänõigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklist korda.

Baaside ja aerodroomide jaoks eraldatud piirkonnad (art. III) jäävad Eesti Vabariigi territooriumiks.


Artikkel VI.

Käesolev Pakt jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisega. Nende ratifitseerimiskirjade vahetus leiab aset Tallinnas kuue päeva jooksul, arvates käesoleva Pakti allakirjutamise päevast.

Käesoleva Pakti kehtivuse tähtaeg on kümme aastat, misjuures, kui üks Lepinguosalistest ei tunnusta vajalikuks ülesöelda seda Pakti üks aasta enne tähtaja lõppu, viimase kehtivus automaatselt jätkub järgnevaks viieks aastaks.


Artikkel VII.

Käesolev Pakt on koostatud kahes algkirjas, eesti ja vene keeles, Moskva linnas, 28. septembril 1939.a.

28. septembril 1939.a.




KONFIDENTSIAALNE PROTOKOLL

I.

On lepitud kokku, et ärahoida ja vältida katseid tõmmata Lepinguosalisi praegu Euroopas käimasolevasse sõtta, N.S.V. Liidul on õigus selle sõja kestel hoida aerodroomide ja baaside alla eraldatud piirkondades (Pakti art.III), üksikute garnisonidena maa- ja õhuväe relvastatud jõude üldsummas kuni kahekümneviie tuhande meheni.


II.

Ajutiselt, kuni baasi väljaehitamiseni Paldiski linnas (Pakt art.III), kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, arvates käesoleva Protokolli allakirjutamise päevast, võivad nõukogude sõjalaevad sissesõita Tallinna sadamasse toiduainetega ja küttega varustamiseks ning seisuks. Selle õiguse lähim kasutamise kord määratakse kindlaks eri kokkuleppega.


III.

Pakti art.I-es kokkulepitud abi antakse teise poole väljendatud soovil, misjuures mõlemapoolsel nõusolekul abistamiseks kohustatud pool võib, sõja korral teise poole ja kolmanda riigi vahel, jääda erapooletuks.


IV.

Käesoleva Pakti elluviimise järele valvamiseks ja sellejuures tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse pariteetlisel alusel Segakomisjon, kes töötab välja oma asjaajamise korra.


V.

Käesolev Konfidentsiaalne Protokoll on lisaks vastastikuse abistamise paktile Eesti ja N.S.V. Liidu vahel, mis sõlmitud 28. septembril 1939. aastal.

28. septembril 1939.a.