Eesti eugeenikaseltsi "Tõutervis'e" juhtlaused

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Lühiandmed
Pealkiri: Eesti eugeenikaseltsi "Tõutervis'e" juhtlaused
Kirjastaja: K./Ü. "Loodus"
Ilmumisaasta: 1927
Ilmumiskoht: Tartu
Allikas: Pärivus ja valik. Tõutervishoiu käsiraamat. Lk 342–346.
Korrektuur
Valmis
Tekstile on korrektuurlugemine tehtud ning tekst järgib allika teksti. Kui tekstis on siiski vigu, siis märgi need arutelulehele.

Eesti eugeenikaseltsi "Tõutervis'e" juhtlaused.

Vastu võetud seltsi peakoosolekul 4. detsembril 1924.

1. Pea-hädaoht, mis iga rahvast ähvardab, on rahva kidumine, see on, nimelt heade ja väärtuslikkude rahvaosade arvuline vähenemine.

2. Rahvas võib võitluses olemasolu eest ainult siis püsida, kui ta koosneb võimalikult suurest hulgast kehaliselt ja vaimliselt heade omadustega, iseloomuga ja kõlblisse tugevusega varustatud inimestest.

3. Ühe rahva tervise seisund, elujõud ja kultuuriline tasapind ei olene mitte üksi välistest teguritest (nagu toitumine, kasvatus, nakkushaigused jne.), vaid peaasjalikult ka päritavaist omadustest.

4. Rahva pärivuslikud omadused ei ole muutumatud. Need võivad kahel erisugusel viisil halvemaks muutuda: 1) ebasoodsa valiku teel, nimelt, heade rahvaüksuste vähese sigimise tõttu halbade elementide kõrval ja 2) otsese pärivuslikkude rakuosade rikkumise puhul (idumüõrgid).

5. Praegusel ajal on kultuur-rahvaste juures ebasoodus valik harilik nähtus.

6. Alamaist kihtidest kõrgemale tõusmine toob praeguse aja oludes kahjuks enesega ühes perekonna väljasuremise hädaohu.

7. Oma omaduste tõttu rahva juhtivaile kohtadele ja eestvedajaiks saanud isikute vähene sigimus on saatusliku tähendusega rahva tulevikule.

8. Tõu-tervishoiu tähtsaks ülesandeks on alal hoida iga rahvakihi väärtuslikke ja häid suguvõsu.

9. Vähene sigimus oleneb praegusel ajal sagedamini tahtlikult sünnitusest hoidumisest kui teistest põhjustest (suguhaigused).

10. Et kõik inimesed ei sigi, viib ka kahelapse-süsteem perekonnad mõne põlve järel väljasuremisele. Keskmiselt jätkub vaevalt kolmest lapsest perekonna edasielamiseks.

11. Sündimiste ärahoidmise tegurid on peaasjalikult tulunduslikku, seltkondlikku ja hingelist laadi. Seepärast peab tõutervishoiu liikumine püüdma tulunduslikkude, seltskondlikkude ja kasvatuslikkude reformide poole, mis suudaksid kaotada või osaltki vähendada tervetel ja tublidel abielupaaridel suurema-arvulise perekonna soetamise takistusi.

12. Maksude määramisel peaks tõsist tähelepanu pööratama perekonna suuruse peale. Vähemalt peaks nõutama, et iga sissetulek ja iga varandus jagataks perekonna liikmete arvule.

13. Pärandusmaksusid ei prrugiks maksta kolme- ja enamalapselised perekonnad, kui ei ole tegemist liiga suurte varandustega.

14. Iseäranis tähtis on pärandusmaksu küsimus maaomandamises. On karta, et suurte maksude korral ka maal elavad perekonnad tarvilikku arvu lapsi ei suuda üles kasvatada.

15. Maajagamisel peab olema eesõigus perekondadel, kel palju täisväärtuslikke lapsi.

16. Maale ja aedlinnadesse asumist tulebb tõutervishoiuliselt tähtsaks pidada, milleks iseäranis linnade juurde aedlinnu tuleks asutada.

17. Sündimuse vähenemine kahelapse-süsteemi edenemise tõttu halvendab valikut, sest kogemused näitavad, et väheneb sündimus eeskätt just väärtuslikkudes perekondades.

18. Ka puhas rahva-arvu tõstmise poliitika, mis hoolimata pärivuslikkudest lahkuminekuist püüab tõsta sündimiste arvu, viib tõulisele halvenemisele, sest kõik need abinõud tõstavad eeskätt tõuliselt halvemate rahvaosade sigimist.

19. Seepärast peab silmas pidama lasterikaste perekondade toetamisel ka tõu-tervishoiu seisukohta, katsudes abi anda iga rahvaklassi eriti andekaile ja tervetele perekondadele.

20. Perekonna abirahad ametnikkudele oleksid tõutervishoiuliselt ainult siis õigustatud, kui ametnikkude kohtadele määramisel ja valimisel olemas küllalt kõva valik.

21. Ametnikkude ja tööliste ametisse valimisel, samuti korterite andmisel jne. ettetulev nähtus, et vallalistele eesõigus antakse, on tõu-tervishoiuliselt kahjulik ja tuleb hukka mõista.

22. Perekonna abirahad peavad võrreldes algpalgaga palju suuremad olema kui senini. Käesoleval ajal jääb lisatasu iseäranis kõrgematel ametnikkudel kaugele maha tõelistest lastekasvatuse kuludest.

23. Rahva olemasolu kõige parem alus on kundlal pinnal seisev perekond. Seepärast on perekondade kaitsmine ka riigi huvides.

24. Kõik voolud ja tegurid, mis võivad lõdvendada perekonna liikmete loomulikke sidemeid, iseäranis aga niisugused, mis soodustavad enneaegist lapse lahutamist emast, tulevad kõrvaldada kui perekonnale ja rahvale kahjulikud nähtused.

25. Liiga sage eestlaste naitumine muulastega ei ole perekondlikult ega tõupuhtuse seisukohalt soovitav.

26. Meie rahva olemasolu, tõutervishoiu mõtte ja perekondade olemasolu eest hoolitsemise seisukohalt on soovitav võimalikult paljude tublide perekondade seltsideks koondamine kõikidest seltskonnakihtidest.

27. Hiline abielu kõikides kihtides ühes kaua kestva hariduseomandamisega on tõu-tervishoiu seisukohast soovimata nähtus. Seepärast peab kooliaega lähendama niipalju kui kuski võimalik. 12 ja 13 aastat üldhariduse aega on liiga palju. Umbes 25-aastaselt peaks iga elukutse palk abielu võimaldama.

28. Senised tõu-tervishoidu silmas pidavad punktid Eesti perekonnaseaduses, mis takistavad peaasjalikult ainult lähidaste sugulaste ja mõningate haigete naitumist, on puudulikud.

Tõu-tervishoiu seisukohast tuleb püüda teostada laialisemat naitumise keeldu. Juba praegu on võimalik kõikide abiellu astujate sunduslik läbivaatamine, mille teostamisele seadusandliselt tuleb asuda.

29. Püüda kõikide alaväärtuslikkude ja vaimuhaigete sunduslikku sigivõimetuks tegemist.

30. Seltskonnale vastuvõtmatute ja üldse väljasurevate isikute sigimise ärahoidmiseks peab neid töökoloniaisse eraldama, mis seal elavate isikute töö najal tulunduslikult ülal peetakse.

31. On soovitav töökaitse seaduste laiendamine kõigi riigikodanikkude kohta, eriti emade ja lastekaitse alal.

32. Asuda viibimata üle terve eesti emadeja rinnalaste nõuande-kohtade avamisele.

33. Rahvale peab valitsuse poolt ametisse pandama sellekohaseid sünnitamise ja abielu küsimustes nõu andvaid eriteadlasi, kes abielu ja perekonna asjus nõu annaksid.

34. Sigivõimetuks tegemise, samuti sundusliku eraldamise üle asutisesse jne., otsustamiseks peab teotsema iseäraline asjatundlik komisjon mitmesugustest vastavatest ametkondadest.

35. Võidelda alkoholi kui ühe tähtsa teguri vastu tõulise halvenemise alal tuleb võimalikult pea seadusandliste kitsenduste j. m. kaudu.

36. Suguhaiguste-vastast võitlust peab toetama eriseaduste ja määrustega võimalikult laiaulatuslikult.

37. Niipea kui võimalik tuleb iga kodaniku kohta sisse seada terviseleht.

38. Meie rahva põhjalikuks parandamiseks on vaja kaotada kõige pealt teadmatust meie tõulise tubliduse ja selle halvenemise lähemate asjaolude kohta, isegi haritlaste seas.

39. Meie nõuame seepärast kõrgemais koolides tõutervishoiu-õpetuse sisseseadmist.

40. Koolide viimastes klassides tuleks tervishoid sundusliku eriõpiainena sisse viia, kus üldtervishoiu piirides käsitellakse tõu-tervishoiulisi vaateid.

41. Kõik õpetaja elukutsele kandideerijad isikud peavad tundma tervishoiu-õpetust ühes tõu-tervishoiuga, kusjuures nende teadmisi tuleks ka kontrollida.

42. Tõutervishoiu-õpetuse ja -uurimise edendamiseks peaks asutatama Rootsi eeskujul eri õppeasutisi.

43. Otsustava tähtsusega on ilmavaate uuendamine. Igakülgselt vaadates peab mitmepõlvelise perekonna hea käekäigu tunnustama palju suuremaks varanduseks kui isiklikke elumugavusi. Riiklikus poliitikas ei tohi igapäevaste hädade kõrval unustada rahva tõu tulevikku.