Eesti mütoloogia/Metsik

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

Metsik.

Põllumehe hea käekäik ripub vilja- ja karjasaagist. Mõlemaid edendavad sellekohased haldijad. Viljale ja karjale annab õnnistust metsik. Vanemaid teateid kui paljude muude mütoloogiliste olevuste kohta leiame metsiku kohta. Ju Hiärni ajaraamat 17. aastasajast kõneleb metsikust. „Eestis on veel see nõiausu viis, et nad iga uue aasta ajal õlgedest mehe kuju teevad, mis nad metsikuks nimetavad. Sel metsikul arvavad nad selle väe olevat, et ta nende karja metsloomade eest kaitseb ja nende rajasid varjab. Selle saadavad nad kõik külast välja ja panevad küla lähema puu otsa.“

Kuna Hiärni teadete järele metsik ainult karjakaitsejana esineb, laiendab üks Mihkli koguduse arhiivis leiduv kiri 1694. a. metsiku tegevuse viljakasvu edendamiseni, seletades: „Ebajumala-teenistust peavad talupojad ka vastlapäeva õhtul. Siis teevad nad õlgedest ja takkudest ebajumala, (panevad) teiba otsa ja ehivad õled esimesel aastal meheks, seavad õlgedele vana kübara ehk mütsi pähe ja riputavad inimese kuue ümber; teisel aastal ehivad nad õled naisterahvaks, panevad vana valge tanu pähe ja riputavad õlgede peale naisterahva kuue. Sellepeale kannavad nad ebajumala õhtuajal välja põõsasse ja köidavad puulatva kinni. Sedaviisi tehes arvavad nad oma ebausus, et vili, põllukasvud ja linad hästi kasvavad ja edenevad.“ Metsikust kõneleb ka Audru kiriku katsumise protokoll 1680. a., ilma et nimetaks metsiku tegemise otstarvet.

Hilisematest teadetest selgub, et metsikut peale uue aasta ja vastlapäeva veel muulgi ajal valmistati. Peategemiseajad langevad vist ikka vastlapäeva ja uue aasta peale. Soomemaal ei peetud metsiku valmistamiseks mingisugust kindlat päeva, vaid Holzmayeri teadmise järele määras külavanem selleks talle sobiva päeva. Hilisemad teated kuulutavad, et metsikult niihästi vilja kui ka karjakasvu edendamist loodeti, sellepärast teda pea põllu äärde, pea metsa puu otsa viidi, et siin vilja, seal karja kaitseks. Võimalik, et meesterahva-kujuline metsik viljale, naisterahva-kujuline karjale pidi sigidust andma.

Kreutzwaldi teadete järele valmistati metsik koguni paastu-maarjapäeval ühel aastal meesterahva-kujuliseks metsaisaks, teisel aastal naisterahva-kujuliseks metsa-emaks ja hoiti seni kodu laudil, kuni ta rongikäigus metsa viidi.

Wiedemann astub Kreutzwaldi jälgedesse oma väitega: „Metsik on metsjumalus, kes iga aasta sugu muudab; ehk seesama, mis metshaldijas või metstont.“ Wiedemanni väitest selgub, et metsikut jumaluseks tuleb pidada, ehk teise sõnaga vaimuks, haldijaks, kelle kujus ta sümbol näha. Ka muud rahvasuust saadud teated tõendavad, et metsikut vaimuks tuleb pidada. Kuna muud vaimud, haldijad ainult rahva mõttekujutuses elavad, on metsik enesele välimise kujugi omandanud, kusjuures hämaraks jääb, kas vaimu tõesti usuti õlgedest tehtud „hernehirmutises“ asuvat või pidi viimane ainult vaimu metsikut meelde tuletama. Et vaim metsik iga aasta sugu muudab, s. o. ühel aastal isasena, teisel emasena tegevusesse astub, selle väite kohta puuduvad kindlamad teated.

Metsikut tuleb heade vaimude, haldijate liiki lugeda, kui ka mõned teated teda kurjaks tembeldagu. Holzmayer ütleb metsiku kohta: Peaaegu iga päev aasta otsa palutakse metsikut ohvritega, et ta karja kaitseks. Et ta aga palveid alati ei kuulnud, sellepärast öeldakse: sina metsik! see tähendab niisama palju kui: sa kelm! Tingimata peame ta kurjuseks mõnel puhul palvete mittekuulmist arvama, muidu aga ei või me iseäralikku tigedust ta arvesse panna. Hämaraks jääb, kui palju metsikut surnute hingede teenistusega ühendusesse tuleb seada, nagu M. Varonen tahab, ja kas kurjus surnute poolt ilmub. (Vainajain palvelus, l. 267.) Metsik näikse paiguti metshaldijaga ühte sulavat.

Ju nime järele otsustades tähendas metsik alguses metsa ennast, metsatukka, aga ka metsas asujat. Hiljemini laiendati tähendus ja metsik sai metsa vaimu, metshaldija nimeks. Taimeriik määrati metsiku tegevusalaks ja sedaviisi laienes see ala metsast põllule, kus vili ju niisama taimeriiki kuulub kui metsa puud.

Metsaga lähedas ühenduses seisab karigi. Muiste oli mets ju enamasti igal pool karjamaa, kuni uuemal ajal kirves endise metsa päris karjamaaks laastas. Seega astusid esivanemad ainult sammu edasi ja metsik sai ka karja kaitsejaks ja järelevaatajaks, kellest loodeti, et ta hundid eemale tõrjub ja karja kahju eest hoiab, just niisama kui püha Jüri hilisemal ajal.

Mõnesuguste tempude tegemine metsiku kuju ees, tantsimine, vallatamine, ohverdamine — kõik peab metsikut austajate kohta lahkeks ja heldeks tegema, et ta karjale ja viljale rohkem annaks õnnistust.