Eesti uuem mütoloogia/Taban

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti uuem mütoloogia
Matthias Johann Eisen
Mart

TABAN.

Stephanuse nimest tekkinud Taban’it tuntakse ainult Harju rannas Kuusalus ja ehk lähemas ümbruses, kuna mujal temast midagi ei teata. Kuusalu rannaelanikkude sugu on suurelt osalt Soomest pärit, kust siis ka Tabani austamine kaasa toodud. Soomlased omandasid juba vanasti Tabani teenistuse Skandinaaviast, kus nimetatud isikut tallihooste kaitsjaks peeti. Tabanit teeniti iseäranis teisel jõulupäeval. „Hooste herraks“ nimetab Tabanit üks Kuusalust üleskirjutatud laul:

Tabani heuste herra,
Ruode kuldane kuningas jne.

Tabani kordamisesõnana esineb siin „Ruode kuldane kuningas“ Viimane peab muidugi Heroodest tähendama. Soome rahvalaulud nimetavad Tabanit „santiks“ = pühaks. Eesti rahvalaulud ei tea Tabani pühadusest ühtigi jutustada. Teine Kuusalu laul ütleb Tabani kohta:

Tabani on takust tehtud,
Koera karvust on kuotud,
Linaluist on lõugetatud,
Hundinahast õmmeletud.

Need laulusõnad kirjeldavad Tabani santisid. Nagu Mardi ja Kadri sandid, käisid Tabani sandid majast majasse, karuspidi kasukad seljas, tihti takuhabe ees, viina ja õlut mangumas. Samasugust viisi tuntakse Soomes ja Ingeris. Seal küsivad sandid tuppa astudes: „Kas Tabani kodu?“

Tabanipäeval viidi hobuseid tuppa, pakuti neile õlut juua, pesti nende pead ja kõrvu õllega. Niisugune tuppatoomine ja pesemine pidi hoostele õnne tooma.

Taban esineb Jüri kõrval teisena hoostejumalana, kuid väikseks jääb ta asuala: ainult Kuusalusse. Muis mais seisid vanasti riigid ta valitsuse all.