Eesti vanasõnad (Eisen)/Varia

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti vanasõnad
Matthias Johann Eisen
Teine täiendatud trükk

Elu.

Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub.
Ela ise, lase teisi ka elada.
Ega: üksi lauldes või elada.
Eineta ei või elada.
Ükski ei ela söömata ega joomata.
Lihata võib elada, ei leivata.
Jõudu mööda igaüks elab.
Elust surma pisut sammu.
Kes ei mõista kannatada, see. ei mõista elada.

Kes kannatab, see kaua elab.
Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga
läbi.
Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb.
See on teatud, mis elatud.
Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski.
Varjus jahedam elada.
Küllap elu õpetab.
Elu hullem kui põrgus.
Kes hästi tahab surra, peab hästi elama.
Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada.
Seni põlv põlvekene, kui suul sulgejada ega
keelel köitjada.
Usin läheb hukka, köie läheb kärna, iluke (illuke?)
elab ikka ilusasti edasi.
Isa hirm kõigeks eaks.
Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks
ajaks.
Hea põli ajab hukka.



Haigus.

Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
Haigus on: surma käsk.
Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta.
Haigus toidab ise.
Ega haigus käi mööda puid, kagu käib mööda inimesi.
Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb.
Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad a tõbist
(tõvealust) ei vii keegi.
Suust läheb tõbi sisse.
Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus.
Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast.
Tõbi toidab, aga ei kosuta.
Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega.
 


Surm.

Surm ei küsi aega taga.
Surm ligemal kui särk ihul.
Surm jala all iga päev.
Surm suus, kalm kaelas.
Surma eest ei või ükski ära joosta.
Surma ette ei. saa keegi kätt panna.
Surma vastu pole rohtu.
Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua.
Surnu suu ei tunnista ja vangitorni müüridel ei ole
kõrva.
Enne surma ei ole keegi tark.
Paras surmale järele saata.
Kõik varandus ei aita surma vastu.
Ei või kaht surma surra.
Kus surm, seal muld.
Kuus viga, seitsmes surm.
Kahele surra liig, kolmele elada vähe.
Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas.
Kes hauas, see hinnas.
Jalahoop surmahoop.
Vanal surm silma ees, noorel selja taga.
Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb.
Ega hiir viljasalve sure.
Parem sooja surra kui külma koolda.
Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure.



Ees, edasi, taha, tagasi.

Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb.
Ees lukk, taga taba, võti minu taskus.
Väike (pisike) ratas veereb ikka ees.
Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad.
Kes edasi ei lähe, läheb tagasi.
Mis kindel kinda sees, see seisab meeste ees.
Taha viskad, eest leiad.


Suur.

Suur jalg, suured saapad, suur käsi, suured kindad.
Suur laev mingu merde, lootsik jäägu randa.
Suur mees, suur särk.
Suur pere, suur kõht.
Suur suurele, peen peenele (väike väikesele).
Suur süüakse ära, piskuga elatakse ka.
Suurus suretab, kangus kaotab.
Suur kukub suuresti.
Parem üks suur kui kaks väikest.



Pisike.

Pisikene pada keedab. parema leeme.
Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur.
Pisike säde teeb suure tule.
Pisike pind sõrmes, suur. valu.
Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed,
suured mured.
Pisikesed pajad keevad ruttu üle.



Uus.

Uued ajad uued asjad.
Uued rattad käivad raskesti.
Uus kuu, uued ilmad.
Uus luud pühib (hästi) puhta toa.
Uued luuad pühivad hästi.
Uus sõel varna, vana, seina äärde.
Uus sukk, vana auk.
Uus ratas jookseb raskelt.



Üks, kaks.

Üks sõrm niisama armas kui teine.
Üks ülem, üheksa alamat.
Ühe muna sisse ei mahu kaks rebu.
 

Ühes vaadis ei või kahesugust õlut olla.
Parem üks, kaks hüppamas kui viis, kuus vingumas.
Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad, üks käsi teeb,
sada suud kohut mõistavad.
Üks hüüab üht taga, teine teist.
Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
Ükskord hüvasti, kaks on kaunisti, kolmas kord
koguni ilma.
Ükskord ikka lõõg täis saab.
Ükskord petad koera luuga, teine kord ei peta lihagagi.
Eks ükskord puutu näpud ikka põhja.



Kaks.

Kaks kassi ei sünni ühte kotti.
Kaks kolmat ei jäta.
Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait.
Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla.
Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks.
Kaks uhket ei või üheskoos käia.
Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt.
Ei kaht asja või korraga teha.



Vastastikused suhted.

Üks teeb kõikidele, kõik ühele.
Kuidas küla minule, nõnda mina külale.
Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle.
Kuidas metsa hõigatakse, nõnda mets vastu kostab.
Nõnda kui mina metsale, nõnda mets minule.
Mis sa teisele teed, seda tehakse sulle.



Olude järele.

Kuhu kuub läheb, sinna lähevad nööbid ka.
Kuhu paks läheb, läheb vedel ka.
Kuidas tulnud, nõnda läinud.
Kuidas vakk, nõnda kaas.

Kuidas jõud, nõnda koorem; kuidas saak, nõnda
maksud.
Kuidas lükkad, nõnda läheb; kuidas tõmbad, nõnda
tuleb.
Kuidas pakk, nõnda talb.
Kuidas pütt, nõnda kaan.



Kodu.

Igal pool hea, kodu kõige parem.
Võõrsil hea, kodu veel parem.
Omal maal õitseb õnn, kodu kasvab kasu parem.
Oma kolle kulda väärt.
Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal.
Parem kuri kodu kui hea küla.
Parem leivakoorukest kodu närida kui võõrsil saia
süüa.
Kuulsam laps kodus (kolde ees), ausam ahju peal.
Seda kuuske-kummarda, kelle all sa oled.
Oma kodu koeradki tunnevad.
Igal linnul oma pesa meele järele.
Kõrge kodune künnis teist korda tagasi tulles
(= noorikule).
Mis kottu kadund, see väljaspool vähenend.
Kus kõht, seal kodu, küs 'õhtu, seal öömaja.
Kodu kooruke parem kui võileib võõrusel.
Kodu kuld, mujal muld.
Kodu kuulsam, ahju taga ausa.
Kodu parem kui pidul.



Tee.

Tee hubasem minnes kui tulles
Tee pikk minejale, aeg pikk ootajale.
Üks tee, kaks asja.
Hundil isetee, rebasel isetee.
Ree ja ratta surm on tee ääres.
Regi ja vanker ei lepi ühel teel.


Koht.

Koht ei tee inimest ausaks, inimene teeb koha ausaks.
Põgene halva koha eest, aga mitte halva saksa eest.
Seda kotust ei leia, kus magades süüa saab.
Ei ole ükski koht meie rikkuja, muud kui ise oleme.
Kuidas paik, nõnda pruuk.



Maja.

Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita.
Maja ilma meheta kui õu ilma koerata.
Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad maast kasvavat.



Ahi.

Ahi ahne, pada nõid.
Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma.
Ahju taga laisa ase.
Ahju peal ei saa kindraliks.
Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud.



Asi.

Igal asjal kaks otsa. .
Asjata ei saa asja ajada.
Küll asi võib veel teiseks (teisiti) minna.
Sündinud asju ei või parata.
Kus ei ole aset, ei ole asja.
Ei asja ees ega teist taga.
Ega puust pulma tehta ega au aiateibast.

 


Piip.

Piipu valva nagu varast öösi, muidu riisub puupaljaks.
Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks.
 


Mets.

Metsa ja magajat ei või uskuda.
Metsa läheb mehitu naine, sohu ohjata hobune.
Metsa varjus parem kui lehe varjus, mehe varjus
parem kui metsa varjus.
Mets vaese mehe kasukas.
Mets on igaühe päralt.
Kuidas metsa hõigatakse, nõnda mets vastu kostab.



Puu.

Puu ei kasva oksata ega liha kondita.
Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet
ehitata.
Pikka puud ei lasta taevasse kasvada.
Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad.
Ega pajust palki saa.
Kõik kased ei kasva ühepikkuseks.
Kask ei kasva kuuse kännu peale.



Kivi.

Kivi ei jahvata ühe poolega.
Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja
inimese eest,
Veereval kivil ei kasva sammalt,
Ei ole kivilla juurta ega latva. lainella ega veella oksa
ega kallast keset jõge.
Kaks kõva kivi ei jahvata head jahu.
Jooksval kivil vesi all, seisval kivil sammal peal.
Veerevale kivile.ei kasva sammalt.
Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab.
Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda.
 

Parem kivi nurgas kui pops peres (majas).
Terav kirves leiab kivi.
Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.



Kuld.

Kuld kullaga, muld mullaga, õige mees õnnega.
Kuldne võti.võtab kõik uksed lahti.
Kuld paistab sopa seest isegi välja.
Kuld pöörab kuninga meele.
Kulla nägu, mulla magu.
Hea hõbe, kuld veel parem.
Ei kuld kullale kahju tee.
Ei ole kõik kuldsed asjad kuld ega mustad muld.
Ei ole kõik kuld, mis hiilgab.
Ei söö kuningas kulda ega maamees mulda.
Kaeva mulda, siis saad kulda.
Kõige puhtam kuld kõige raskem.
Vask vaese kuld, tina kehva hõbe.
Küll katsub, kas puunoaga võib kulda lõigata.
Ühe ees mullahunnik, teise ees kullatükk.
Mis ühe meelest kuld, teise meelest muld.



Loomad.


Kari.

Kari kaitseb karja.
Kuidas karjane, nõnda kari, kuidas valgus, nõnda
vari.
Karjatee peal ei kasva rohtu.



Hobune.

Anna hobusele süüa, ei ole suga tarvis.
Anna hobusele süüa, kui tahad sõita.
Hobune. ei pelga lööki, hobune pelgab sööki.
Hoost sööda kui venda ja karda kui varast.

Silita hoost seest, siis pole suga tarvis.
Sunni hoost kaeraga, aga mitte piitsaga.
Ega "ole terve" hoost toida.
Kaerul püütakse, piitsaga sõidetakse.
Hobune ei vea, kui tee ei vea.
Kes hobuseta, see hooleta, kes. paadita, see paha
ilmata.
Kes hobuse ostab, see nina tõstab.
Ostad hobuse, saad lahti, võtad naise, kasvab külge
(ei saa lahti).
Hobune osta rikka käest, näine võta vaese käest.
Kes jõuab hobuse saada, jõuab hoost ka üleval:
pidada. -
Ega lauta sellepärast laotata, et hobune ära lõpeb.
Piits laisa hobuse kaera vooder.
Hobune hea, piits olgu veel parem.
Sügisene vanker ja kevadine regi tapavad hoost.

 


Härg.

Kaevaja härg kaotab sarve.
Kus härga, seal sõrga.
Härg (saab) jõuab sinnasamasse, kuhu jäneski.
Ühe härja seljast ei saa kaht nahka.
Küll härg jänese tabab; kui ei enne, siis katlas.
Kui peremehel heinu, siis härg adral.
Ega härjast jänest sünni.
Anna ikka orjale, oti annab ka härjale.
Kes noore härjaga künnab, künnab kõverad vaod,
Vasikal tuleb, härjal läheb.
Häbene hämarat, pühitse pimedat, siis saavad head
härjad.
Eks kange sõnni kohitsejat ikka leita.
Härg pillab ühe korraga, mis sääsk umbes aastas.
Härine kari ja mehine pere võtavad vägisi Jumala
käest.

Härjal hända vaja, kui parmud väljas (kiil kallal).
Härjamees saab ka sinna, kus hobusemees.
Härjad peavad ühes ikkes. vedama.
Hea härg joob eievakast, kuri ei joo. kulbistki.
Hea härg sööma, verisarv vedama,
Kus härga tapetakse, seal verd tilgub.



Lehm, piim.

Hea lehm annab palju piima.
Mis sellest lehmast kasu (abi), kes palju piima
(annud) annab, aga jalaga lükkab ümber lüpsiku.
Kana muneb nokast, lehm lipsab: sarvest.
Lehm igavam lüpstes kui tappes.
Paks koor, vedel piim.
Ega piimal üksi süüd ole, joojal ka.
Sunni sikku, ehk sikk annab piima.



Lammas.

Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
Ei ole nii uteke kui näost näitab.
Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
Üks lammas määgib, kõik talled lähevad.
Vagu lambaid mahub palju ühte lauta.
Voon läheb vähjalt villu otsima.
Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu
on.
Seda lammast pöetse, kel villa on.
Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha.



Siga.

Saada siga Saksamaale, pese siga seebiga, siga jääb
seaks.
Ega nuumsiga seda tea, mis õueseale vaeva teeb.
Ega siga kotis osteta.

Kui siga laudast väljas, siis vast minnakse ust kinni
panema.
Siga ajab karu pesast välja.
Vaga siga koti naaber, saab
Tasane siga ikka koti lõhub.
Rumal siga sureb nabra äärde nälga,
Paha (vinguv) siga, mitu viga; maa külmetanud,
kärss katki.
Sant siga sööb pärast päeva.
Vaikne siga künnab enam maad kui rõhitseja.
Ei see siga sigine, kes ei vingu viiessa.
Kuidas siga, nõnda küna.
Mis sa räägid, su sead alles söötmata.
Palju sigu lagastavad lakke vedelaks,
Pista põrsas kotti, kui pakutakse,
Kui põrsast pakutakse, pea kotisuu lahti,
Kott olgu ikka enesest, saadagu põrsas, kust saadakse.
Põrsal põll ees, emisel helmed kaelas.
Oleks seal sarved, siga tustiks kogu maailma uperkuuti.
Pane sea selga kuldsadul, siga jääb seaks,
Pane seale kuldrõngas ninasse, püherdab ikka sopa
Sea kaup ei sünni kotis ega mõrsja kaup ukse taga.
See siga, kes päeval ei tõngu, tõngub öösi.
Siga au söönud, susi sea söönud.
Siga käib seni läbi aia, kuni aia vahele jääb.
Siga läheb, küna (moll) jääb; tuleb teine, tuhnib
jälle.
Siga näeb kuud.

Siga nelja jalaga ei saa õrsile.
Siga sööb peremehega ühes lauas.
Siis need sead songivad, kui teised magavad.

 


Koer.

Koeral koera tembud.
Koeral kohus. järel, miks mitte inimesel.
Koer ei küsi nuga.
Koer haugub, kuni külaline tuleb.
Koera petetakse leivaga.
Koer ajab küll karva, aga ei jäta ametit.
Vana koer valet ei haugu. lats
Koer haugub, kuni hammustab.
Iga koer haugub kodu poole.
Koer haugub selle ukse ees, kelle käest süüa saab.
Mis koer ei näe, seda koer ei haugu.
Koer elab kiitusest.
Koer ei viiksata, kui kondiga visatakse.
Koer ja kass on alati tülis.
Koer kasvab, hambad kasvavad ka.
Koerale koera palk.
Koer karjase, poiss peremehe poolt.
Koer magab heinte peal, ei söö ise ega anna tõistele.
Väike laps koera. mesikäpp.
Minia koera raudkäpp.
Koer siin, koer seal.
Koer sööb oma okse ära.
Koera nahale sünnib koera hammas.
Saba vaja, saksa koer.
Hea peremees armastab koera.
Anna koerale liha, saad luud tagasi.
Kes koera saba kergitab kui ei koer ise.
Iga koer kergitab oma saba.
Ega koer muidu haugu.
Ega koer enne ujuma hakka, kui jalad põhja ei
puutu.

Penil ükskõik, kas viska talle kiviga või leivaga.
Haukuja koer ei hammusta. .
Igal koeral luba omas õues (majas) haukuda.
Julge koer müüb naha.
Kahe pere koer ei saa iial kõhtu täis.
Kes koera ei sööda, söödab varast.
Kes vanast koerast enam linnukoera kasvatab.
Kõik kutsikad ei mahu ühest kausist sööma.
Kuri koer hoiab õue.
Kui oled üle koera astunud, astu üle saba ka.
Kuri koer kaitseb kõige paremini karja.
Kus koeral kodu ehk hundil öömaja.
Küll koer koera tunneb.
Küll koer peremehe ära tunneb.
Küll koer: teed koju leiab.
Laisk koer, hea õnn.
Lase koer laua alla, pärast tuleb laua peale.
Magaja koer ei taba varast.
Magaval koeral suur pea, jooksval koeral lai selg.
Mida enam koeri koos, seda lahjem (vedelam) lake.
See koer kilkab, kelle pihta kaigas käib.
Mida pahem koer, seda parem õnn.
Mida karusem koer, seda parem ta on.
Mida koer päeval haugub, seda öösi unes näeb.
Näljane koer hammustab valusasti.
Must koer, aga valged hambad suus.
Noor koer ärritab, vana salvab.
Parem pidu rikka koeral kui kehva sulasel.
Perekoergi ei saa haukumata süüa.
Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa,
ots ütleb: karvad, karake ise.
Seni kuts haugub, kui-vana koer hammustab.
Parem koera kosutada kui hunti sööta.
Koer heidab karva, aga ei heida ametit.
Söönud; peni kõva Na joobnud mees kõva
kõnelema.

Koer tunneb koera.
Vea (vii) koer vägisi metsa ja oota, kas ta linde toob.
Viska koerale kont suhu, koer hakkab "pärast ometi
Vii koer kirikusse või too tagasi, ühtemoodi ikka
karvane.
Ega surnud koer enam hammusta.
Kasvab kutsik, kasvavad ka kutsiku hambad.
aua seisab koera kaelas vorst ehk hundil hea asi.
Pane koera kaela vorst.
Mingu koer Soome või Rootsi, koer on, koeraks jääb.
Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad:
Pane koer lihale vahiks.
Peni on sõber seni kui pead silitad.
Aja koer hundikarja, seal läheb kiskujaks.
Hullu koera ei tohi uskuda.
Läheb koer kottu, on kukk koduhoidja.
Mis koer ei näe, seda koer ei haugu.
Mis kutsikana õpitakse, seda vana penina peetakse.
Kes kaua magab, sel koer kingad sööb.



Kass.

Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9
Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast
Kass ja koer ei lepi iial kokku.
Kass paneb saba pandiks.
Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb päkalt peetuse.
Kes kassile kala või vaesele viina annab.
Silita kassi, kass tõstab saba veel kõrgemale.
Vaatab kass kuninga silma, saadik sinu silma.
Kel pole kaasat, see võtab kassi.
Kes väljas kassike, kodu koerake.
Kui kassid kisuvad, siis hiired hüppavad.
Hea hiirtel elada, kui kassi pole kodu.


Karu.

Karukasukas ei karda külma.
Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam.
Karul kaheksa mehe rammu ja ühe mehe meel,
Karust saab mängimees, hundist ei muud kui ulgu.
Siil ajab karu pesast välja,
Lähed karujahile, tee säng valmis, lähed põdrajahile,
tee puusärk valmis.



Hunt.

Hunt unustab, koer mäletab,
Hunt üle aia hüpates suurem kui hobune.
Hüüa hunti nimepidi, küll ta tuleb karvapidi.
Nälg ajab hundi külasse,
Susi on suvine kangas.
Susi soole, karu. tööle, ega kaerapõld jää kasimata.
Kes hundil aitab murda, selle hunt viimaks murrab.
Lähed hundi eest pakku, leiad karu kahe pojaga ees
Õpeta hundipoega murdma.
Pane hunt lambakarjaseks, küll siis lambad hoitud.
Üks hunt ei söö ja kahele ei saa.
Lamba nägu, hundi tegu.
Ole aga lammas, siis on hundid turjas.
Pealt näha vaga lammas, seest. kiskja hunt.
Mine hundile appi, saad hammustada.
Ega hunt hundi juttu usu, sest et kelmid mõlemad.
Ega hunt ulgumist unusta.
Ega hunt iialgi oma pesa juures murra.
Ega hunt hunti murra. Üks hunt teist ei murra.
Ega hunt enne karjast kao, kui viimane tall viidud.
Hundil hundi õnn.
Räägiti hunti, hunt väravas (aia taga).
Hundist ei saa õuekoera.
Hundist ei saa lambrist.
Hundil üheksa mehe. meel ja ühe mehe rammu.

Hundi sööki ja saksa lööki ei maksa naerda.
Hundist ei saa muud kui nahka.
Hunt kaotab karva, aga ei hammast.
Hunt põgeneb kurja koera eest.
Hunt sööb eluaja oma naha peale:
Hunt hoiab ikka metsa poole.
Hunt ajab küll karva, aga ei jäta ametit.
Hunt ei ole nii suur kui hurjutatakse.,
Huntidega peab ühes ulguma.
Mis hundi suus, see hundi kõhus.
Hunt jääb ikka hundiks, kui teda ka vagaks lambaks
nimetada.
Hunt murrab ka loetud lambaid.
Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks
palumist.



Rebane.

Rebase kavaluse võidab karu.
Rebasel on enam kui üks urgas.
Raske on rebasel regi vedada (järele võtta).
Ükski rebane unes kana kinni ei võta.
Vana rebast raske püüda.



Konn.

Konnad head küll, kui kalu ei ole.
Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud.
Konn krooksub kevadel.
Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla.
Konn tahab härja suuruseks saada.
Kus konn saadud, seal konn söödud.



Kala.

Kala ei ela kuival.
Kala püütakse mõrraga, tütarlaps kihladega.
Kui kala mõrras, tahab välja; kui väljas, tahab
mõrda (sisse).
Värske kala hea kala.


Linnud.

Lind ei lenda pesa juurest kaugele,
Lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannava
Lind kirju, inimese elu veel: kirjum,
Kus lind lendab, sinna suled langevad.
Kuidas lind, nõnda laul:
Ega kõik linnud saa korraga lendama,
Igal linnul iselaul, igal maal iseviis.
Igal linnul oma pesa armas.
Kui sul enesel tiibu ei ole, el tõsta võõrad tiivad
sind lendu.
Nõnda. kui linnul hääl, nii ta laulab.
Vaene lind, kes oma sulgi ei jaksa kanda,
Üks lind pillab pesa, kaks koguvad.
Üks lind lendab kõige maailma läbi; üks keel, ühed
suled.
Paha lind, paha laul.
Iga lind laulab, kuidas Jumal talle noka annud.



Kana.

Kanadega magama, kukkedega üles,
Kanad õrrel, laisad tööl.
Ega muna ole targem kui kana.
Ega muna kana õpeta.
Hakka kana ees kummardama, kana kargab kuklasse.
Sant kana kaagutab ise oma pesa üles.
Kõik ei ole ööbikud, kes laulavad, ega tuld, kes lendavad.
Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
Ööbik lehtimata metsas, kerged vihud varda otsas,
Kus lõoke rammutab, seal taga ammutab.


Ronk.

Ronk ja ronk on kokku kaks ronka.
Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat.
Kaaren kaarna silma välja ei noki.
Kaaren lepib kaarnaga.



Harakas.

Harva harak sea seljas, vana vares igapäev.
Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra
karjas, kõik karjuvad.
Harakas ei sünni varesega paari.



Kurg.

Kiivit toob kindatäie, koorit koormatäie, kurg kuhja
lagedalt
Mis kurel viga, kui-herned nina all.
Ega kurg madalat metsa vaata.
Kukel ei ole tarvis kure jalgu.
Kurg vaatab üle madala aia.
Kutsu kurge, käse kärge, ära kutsu talvikest, talvik
kuri taplema.



Vares.

Ega surnud vares enam lenda.
Vares ei lähe valgeks, kui palju ka pesed.
Vares varesega, harakas harakaga.
Vares varese silma ei noki.
Vares vaagub vahetaja värava suus.
Vares vaagub ise oma pesa üles.
Vares vara sadu vaagub, õhtu hilja head ilma.
 


Tihane.

Hulga maa peal läheb tihane.
Tihase ramm on nokas.
Parem tihane kotis kui metsis oksal.



Varblane.

Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde.
Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad.
Parem varblane peos kui kümme katusel.



Kull.

Mine kulli küüsist saaki kiskuma.
Öökull ja koi pelgavad päevavalgust.



Kägu.

Kaugelt kägu kuulus.



Pääsuke.

Üks pääsuke ei tee veel kevadet.


*

Haned lähevad, hallad käivad, luiged lähevad, lund (lumi) tuleb.



Jumal.

Jumal teab, inimene mõtleb.
Kui Jumal loob lolli, annab, ta ka molli.
Kui Jumal annud rikkust, siis Juudas jaganud
sitkust.
Kui Jumal piskuga loonud, peab ka piskuga elama.
Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
Küll Jumal rikast rinnust kinni peab nii kaua, kui
vaene järele saab.
Aita iseennast, siis aitab Jumal ka.

Tee tööd ja palu Jumalat.
Hoia ise, hoiab Jumal ka.
Jumal kinkis tervist, ise muretse, leiba,
Küll Jumal näeb ilma näitamata ja kuuleb ilma, kuulmata.
Poe kas raudpähklisse, Jumal näeb ometigi.
Annab Jumal võõraid, annab ka võõraste vara.
Aitaks Jumal andjaks, aga mitte otsjaks.
Vili väljas ei ole kotis, see' on Jumala käes.
Küll Jumalal aega, kui peremehel leiba.
Ega Jumal ilmasambaks jäta.
Küllap Jumal oma ilma pöörab, peaks me vaesed nii
ruttu patust pöörma.
Ega Jumala nimi kedagi riku.
Ei vargus jää Jumala ees varjule.
Jonn on Jumala loodud.
Jumal andis, Juudas võttis.
Jumal ei jäta head tööd tasumata.
Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada.
Jumal hoidku sõprade eest, vaenlastega saab isegi
valmis.
Jumal hooletuid ei hoia ega laisku toida.
Jumal jagab igaühele oma osa.
Jumal ja kohus üle kõikide.
Jumal kuivatab märja sängi, Maarja valgeks virutab.
Jumal maksku seda (sinu) tööd, selle kannab kass
metsa.
Jumal kõrges, kuningas (keiser) kaugel.
Jumal suus, saadan südames.
Jumal arm on lai.
Jumala sarves on ikka rohtu.
Jumala teenistus on suurem kui inimeste töö (talitus).
Jumala väel ei ole väsimust.


Vanapagan.

Anna kurjale (saadanale) luba kirikusse minna —
kuri läheb kantslissegi. Ehk: lase kurivaim j. n. e.
Anna kurjale vaimule küünt, kuri vaim võtab ka
keha.
Mine kurja vaimuga võitlema, võta aastane leivakott
kaasa.
Anna kuradile õlut, ta sööb ka raba.
Tee paganaga õlut, ta sööb raba, joob õlle ja lõhub
tõrre veel takka peale.
Enne kulutab vanapagan 7 paari pastlaid, kui pruut-
peigu paari saavad.
Saadan ei tule saabastega, vaid sukis.
Lööb saadan sarved seina, võta siis veel välja.
Igaüks käib oma rada, saadan keedab oma pada.
Naiste tahk ja kana ninarätik — need kaks vanapganal
teadmata.