Emmajöe Öpik/Öhtorahho
Öhtorahho.
Pääw loja läin'd, ö eddeneb,
Nüüd waikseks nöm ning maantee jääb
Ja öhtorahho sadab ta
Keik päwakärra maggama.
Mets waikseks jääb ja orroke,
Keik linnud ammo wagguse,
Waat, lilleke ning allikas
On unnenäggo näggemas.
Ta langeb kaste üllewelt
Ja tolmo wöttab körre pealt,
Ja ehhatähhe kullasilm
Sind terretab, waikne mailm!
Sind terretab, kui tahhaks ta
Sull', leinaw südda, üttelda:
„Jä wait ka, ärra nutta sa,
„Jä wait ja uinu maggama!“