Emmajöe Öpik/Kaddund

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Emmajöe Öpik
Lydia Koidula

Kaddund.

Külla wainul weike oja wolab,
Tihhe pärnapu ta kaldal seisab:
Seal ma tihti seisin sinnoga.
Könneldes kül näitas ladw end' wäänwad,
Konnet näitsid laened kohhisewad —
Önnelaulo kuulsin kõigis ma.

   Tänna jälle kuulen nende healed —
Ön on läinud, pisarad on jänud!
Pärn weel haljas; lilled, õitsete;
Ojalaened wolawad weel rutto —
Minno wallust rägiwad nad jutto
Ja so wallest, kaddund armoke.