Esimene kirikukogu avati pidulikult
| ||||||||
Riigivanem K. Päts pidas kiriku tööd tunnustava kõne. ― “Kirik ja riik ei ole võõrad üksteisele,” ütles ta. ― Kirik rakendatakse riiklikule tööle esindajate kaudu. ― Kirikukogu tänu riigivanemale kirikukorra kindlustamise eest.[muuda]
Eesti evangeeliumi luteriusu kirikukogu esimene istung peeti 31. oktoobril Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi saalis.
Istungi avamisest võtsid osa ka riigivanem K. Päts, peaministri asetäitja K. Eenpalu, haridusminister N. Kann, Eesti apostlik-õigeusu kiriku metropoliit Aleksander ja riigikohtu esimees K. Parts.
Kirikukogu tervitades ütles riigivanem K. Päts muuseas, et Eesti riigi ehitamisel on valitsusel üks kindel tee: Eesti riiki ei pea mitte juhitama ühe isiku tahtmisest, vaid tema valitsemine peab olema rajatud tugevatele asutustele. Üks niisugustest asutustest onka organiseeritud kirik. Ka tema esitajad kutsutakse riigivalitsemise tööst osa võtma.
Esimesel koosoleku päeval kuulati ära piiskopi aruanne kiriku tegevusest 1934. aastal. Selle järele oli õhtul kelle 8 ühine õhtusöök noortemeeste kristliku ühingu ruumes. Reedel [1. novembril 1935] jätkati istungit. Kel 11 olid kirikukogu liikmed kutsutud riigivanema vastuvõtule Kadrioru lossi, kuhu sõideti ühisel omnibusel. Õhtuks loodeti kirikukogu istung lõptada ja osa võtta Tallinna praostkonna pidulikust jumalateenistusest Jaani kirikus. Hiljem oli kirikukogu liikmed kutsutud Tallinna linapea juurde õhtusöögile.
Riigivanem K. Päts saabus kirikukogu avaistungile kell 1.50. Ta võeti vastu meeskoori lauluga: “Oh võtkem jumalat, suust südamest nüüd kiita”. Püsti seistes kuulati ära, kuni koor kolm salmi laulust ette kandis.
Selle järele avas istungi piiskop H. B. Rahamägi. Oma
kus öeldakse:
”Sel aastal kui kuningas Usia suri, siis nägin ma Issanda suure ja kõrge aujärje peal istuvat, ja tema palistused täitsid templi. Seravid seisid tema kõrval. Igal neist oli 6 tiiba. Kahega kattis tema oma palet, kahega kattis ta oma jalgu ja kahega lendas. Ja üks hüüdis teisele: “Püha, püha, püha on vägede Jehoova”.
Nagu prohvet tundis, ütleb piiskop Rahamägi, et tema on roojane, nii tunneme ka meie, et olme ekslikud, ega pole väärt, et meid ära valitakse. Kuid neid just Jumal kutsub. Enne peame aga läbi elama rasked kriisi ajad. Tulise söega peame omad roojased huuled puhtaks põletama ja siis alles meie kõlbame jumalariigi tööd tegema. Sündigu see meiega, et võiksime öelda: Siin ma olen, läkita mind. Meie täname Jumalat, et võime omal vabal kodumaal kokku tulla ja arutada küsimusi, kuidas Jumalat ja rahvast paremini teenida.
Peale koorilaulu: “Mu palve tõusku taevasse” ja ühist laulu: “Püha, püha, püha”, pöörab piiskop lühikese kõnega kirikukogu liikmete poole, kirjeldades kokkuvõttes praegu kokkuastuva
Aluse selleks pani uus kirikuseadus, mis riigivanema poolt maksma pandi 24. detsembril 1934. aastal. Valitsus on seda targasti ja õieti teinud, et kirikule on õigus antud ise oma asju ajada.
Peale vene valitsuse aega tuli meie kirikukogu kokku esimest korda Tartus 1917. aastal. Juhatas teda lugupeetud professor Koppel, kes viibib ka tänasel koosolekul. (Prof. Koppelit tervitatakse koosolijate poolt).
Sellest peale hakkas meie kiriku ja usu asju ajama 600-liikmeline kirikupäev. See kogu oli aga selleks liialt suur, et korralikult töötada. Sellest tekkis kirikuelus palju arusaamatusi ja segadusi. Nüüd on vabariigi valitsus loonud palju paremad võimalused uue ja kindla korra loomiseks ka usuelus. Väliselt on kirikule antud tugev alus. Meie oma hooleks jääb kiriku sisemine ülesehitamise töö.
Selle kõige eest
ja palun seda edasi anda... Piiskopi sõnad sumbutab üldine kiiduavaldus riigivanemale.
Ei ole kerge valitseda, jatkab piiskop, riiki ajal, kus liikuma pandud mitmesugused jõud. Teame, et tuleb otsustada iseseisvalt ja teinekord tõsist võitlust pidada ise endas, kas toimida nii või teisiti. See on raske ja vastutusrikas ülesanne. Kui asjad hästi lähevad, siis ollakse laiades hulkades arvamisel, et nii ta peabki minema. Mis tarkust või oskust selleks vaja on. Kui aga asjad lähevad halvasti, siis on küll kõik valmis süüdistama. Sagedasti asutakse juba enne süüdistama, läbemata ooata ettevõetud korralduste tagajärgi.
Annaks Jumal teile südamesse jõudu pidevaks tööks, et Eesti rahvast õigetel radadel juhtida.
Ka kirikukogu liikmete hulgas valitsegu üks meel ja üks süda, nagu see oli esimeses ristikoguduses.
Peale laulukoori ettekannet ja ühislaulu
astub kõnetooli riigivanem K. Päts[muuda]
Ta ütleb kokkuvõttes järgmist:
Kõrgesti austatud kirikukogu liikmed. Juba piiskop minu eel tähendas, et meie elame suurel murrangute ajajärgul. Terves haritud maailmas otsitakse uusi teid eluavldusteks. Katsutakse isegi tervete riikide ja rahvaste juhtimises ja valitsemises läbi viia uusi murrangulisi põhimõtteid. Kuid samas kõrval näeme riike ja rahvaid, kes siiski truuks jäänud oma sadasid aastaid valitsenud riigikorrale ja kaitsevad seda igasuguste murrangute vastu.
Meie noore riigi valitsemise kord
ja mitte elukogemusele. Arvati, et kui paneme need tarkused oma juures maksma, siis võime head eeskuju anda ka teistele. Suuremate elukogemustega võõrad riigimehed arvasid ja ennustasid juba siis, et nii teie kaugele ei jõua. Et teoreetilistele tarkustele rajatud kord kuigi püsiv ei ole, seda saime kibedasti varsti ka ise tunda, see ei rahuldanud enam rahva suuri hulki. Nõuti selle muutmist.
Oli ajajärk, kus tuli otsustada, kas nii või teisiti asju lahendada.
Praegune valitsus, kes oli valitud selleks, et uut põhiseadust maksma panna, sattus sellele ajajärgule, kus
Kas riiki tuleb ehitada üles rahva enese tahte järgi tema püsivate asutuste kaudu või jääda üksiku isiku juhtimise juurde?
Need ajad veeretasid valitsusele suuremaid ülesandeid, kui seda ette arvata võisime. Nüüd on valitsus asunud siin kindlale teele. Ta tahab Eesti riigi valitsemise üles ehitada asutuste peale.
Saatus on määranud mind Eesti riiki juhtima sel raskel ajal. Minu elust saadud õpetus, mis on olnud minule teiseks ülikooliks, ütleb minule, et
Need asutused suudavad meie rahvast edasi viia. Üksik juht kaob, kuid asutus jääb püsima. Head eeskuju annab meile siin Inglismaa. Seal on asutused riigi ja rahva uhkuseks.
Selle põhimõtte on omaks võtnud ka meie kirik. Kui meie praegu seisame kõrgema kirikuasutuse ees, siis on rõõm näha, et kirik on omale loonud tarviliste asutuste võrgu. Need peavad täienema ja koos riigiasutustega rahva kasuks töötama. Kirik ei saa riigile võõras olla (kiiduavaldused). Oleks kergemeelne tegu asutus, mis aastasadu aidanud rahvast edasi viia, jätta kõrvale riigi valitsemise aparaadist.
(Kiiduavaldused).
Vabariigi valitsus on kirikule täie usaldusega annud omavalitsuse õigused, olles kindlas arvamises, et kirik neid tarvitab ülesehitavaks tööks. Need on valitsuse ja minu isiklikud soovid.
Elasime ajajärgul, kus ainult üksteise mahategemisega ja üksteise vastu ässituse- ja kihutustöö tegemisega loodeti edasi jõuda. See tüütas aga rahva varsti ära. Rahvas tahtis rahulikumat korda saada.
Sel ajal sai ka kirik oma huvisid kaitsta ainult parteide kaudu. See tõi kirikuelusse palju tüli ja pahandust. Ka siin tuli läbi viis uus kord. Kuid sellega ei taheta edaspidi kirikut eemale tõrjuda riigi valitsemise tööst. Temale võimaldatakse see, kuid tesitsugustel alustel.
(kiiduavaldused), et nemad võiks oma oskuse ja elukogemused rakendada ka riigivalitsemise töösse.
Selleks andku Jumal jõudu, et suudaksime üles ehitada asutuste võrgu, mille kaudu riiki valitsetakse, aga mitte üksiku isiku tahtmise järgi.
Suurte kiiduavalduste saatel lahkub riigivanem kõnetoolilt.
Piiskop tänab riigivanemat nende südamlikkude õsnade ja heade lubaduste eest, siis lauldakse hümni.
Nüüd saab tervituseks sõna E. apostl.-õigesu kirikupea metropoliit Aleksander.
Metropoliit tervitab kirikukogu Eesti apostliku õigeusu kiriku poolt. Ta teeb seda südamlikkudes sõnades ja surub piiskopil soojalt kätt.
Piiskop tänab metropoliiti ja soovib omalt poolt õnne ka ap.-õigeusu kirikule, et peatselt võiks kokku tulla ka nende kirikukogu.
Kirikukogule on hulk õnnesoove tulnud ka telegraafi- ja kirjateel.
kuuluvad juba põhimääruste kohaselt piiskop Rahamägi, konsistooriumi abiesimees dr. Masing ja piiskoplik vikaar praost J. Lauri. Neile juurde valitakse prof. Koppel ja köster Anniko. Sekretariaati valitakse peasekretär Rossmannile abiks 4 isikut. Esmakordselt võetakse kirikukogu juhatamises tarvitusele ka Soome kirikuõpetajate poolt
nagu see kombeks kõigis põhjamaades. Selle järele tehakse lõunavaheaeg. Enne laialiminekut kirikukogu koos valitsuse juhtide ja külalistega pildistatakse.
Õhtusel istungil, mis algab kell ½5, kannab piiskop Rahamägi ette läinud aasta kiriku aruande, mille üksikute osade ettekandmine võtab üle 2 tunni aega. Enne aruande ärakuulamisele asumist mälestatakse surma läbi lahkunud kirikuõpetajaid ja köstreid.
et Eesti luteriusu kirik on viimase paari aasta jooksul suudetud jälle koguda ühiseks pereks. Tagasi üldkiriku liikmeks on tulnud Pühavaimu, Iisaku, Halliste ja Tõstamaa kirikud. Piiskopile on tehtud sellepärast etteheiteid ja katsutud teravaks ajada vennastekoguduse ja piiskopi vahekord. Tallinna praosti aruandes märgitakse, et sellepärast pole piiskoppi kutsutud isegi vennastekoguduse palvemaja õnnistamisele.
Enne Pühavaimu ja Iisaku koguduse vastuvõtmist üldkiriku liikmeks, oli piiskopil mitmel korral läbirääkimisi selles asjas vennaste koguduste juhiga, kellega jõuti üksmeelsele otsusele. Koos temaga läheme ka tlueval pühapäeval Kuusalusse uut koguduse palvemaja avama.
Kõige optimistlikum on selle poolest Tartu praostkonna aruanne ja kõige pessimistlikum Tallinna praosti aruanne. Kui arvulises osas mõni ala (nagu kirikuliikmete arv) näitab vähenemist, siis tlueb see sellest, et läinud aastal on revideerimisele võetud koguduste liikmete nimekirjad ja sealt maha kustutatud suured hulgad (Jõhvis üksi 3000 hinge), neid kiriku liikmeid, kes on seisnud senini nimekirjas, kuid kes pole teinud mingisugust tegemist kirikuga.
märgivad praostkonnad suurt joomise levinemist. Viinasurma on läinud aastal surnud 16 inimest, eelmise eesta 4 inimese vastu.
Edaspidi lubab piiskop kirikuelu aruandmise viisi ümber töötada. Üksikasjaline aruanne tuleks ettekandmisele ainult 4―5 aasta tagant kiriku kongressil. Kirikukogule esitatakse ta teistsugusel kujul ja lühendatult. Kell ½8 lõpetatakse koosolek ja minnakse ühisele õhtusöögile noorte meeste kristlikku ühingusse.
Reede hommikul jatkus kirikukogu istung kell ½9 hommikul Laial tänaval nr. 29. Põhimääruste kohaselt on kirikukogu istungid kinnised peale avaistungi.