Halliste linaharimise ühisuse tegewuse ülewaade
| ||||||||
Halliste linaharimise-ühisus algas oma tegewust aastat paar enne sõja lahtipuhkemist. Linaharimise-ühisuse asutamise mõtte üleswõtjad olid insener hra M. Kissa ja ümberkaudsed põllumehed, enamasti Halliste Põllumeesteseltsi liikmed. Hra M. Kissa oli weel pääle muu wäljamaal omandanud täiendushariduse just linade ümbertöötamise alal. Esimeseks sõjaaastaks oli juba osa wabriku päähoonetest ja tööliste elumajadest üles ehitatud, ning peagi wõidi tööd algada, mõistagi esmalt õige wäheste töölistega. Et wabriku juhtimine kindlais oli, siis wõis hääd edu märgata. Kuid sellest tõmbas kriipsu läbi asjalugu, et hra M. Kissa sõjateemistusesse kutsuti. Wabrik oli ajutiselt oma asjatundja juhataja kaotanud. Töötati küll edasi, kuid enam ei saadud häid tagajärgi. Sõjaaastatel elas wabrik õige mitmesuguseid raskeid aegu üle. Kord taheti wabriku jõumasinat kuhugi suurtükiwabrikusse wiia, mis tol ajal õige moodis oli, kuid siiski saadi nii palju mõjuda, et wabriku warandused kõik kohale püsima jõid. Niisama ei jõudnud ka enamlaste ninamehed wabrikut üle wõtta, olgugi et päälekäimised selles sihis õige tugewad olid. Ka tuleõnnetus tabas wabrikut, maha põles osa wabriku päähoone katusest. Et see aga kaunis kõrgelt kinnitatud oli, ei saadud ka siin suurt ainelist kahju.
Ühisuse äriaasta algul 1.juunil 1917. A. oli leotamata linu 5.854 pd. 15 n. ja aasta jooksul toodi juurde 10.092 pd. 85 n., kokku 15.947 pd. 10 n., ,illest leotamiseks anti 12.047 pd. 30 n. 1. juulil 1917. a. oli leotatud linu 9.937 pd. 05 n., aasta jooksul wabrikus leotatud 10.807 pd. 20 n., leotatud linu toodud 1.044 pd. n., kokku 21.789 pd. 10 n., missugusest määrast aasta jooksul puhastati 20.485 pd. 80 n. Äriaasta lõpul, 30. juunil 1918. a. oli linu ja takkusid ladus 29.623 rbl. 30kop. wäärtuses, liikumata warandust 90.560 rbl. 18 kop., masinaid ja inventari 25.838 rbl. 03 kop. wäärtuses.
Ladus pidi nimelt sellepärast nii palju kaupa paigal seisma, et alamaid linasorte, nagu takku, ei ostetud, kuna nüüd juba kõik müüdud on. Tulewa aasta algul tahetakse õlieabriku ehitamisega pääle hakata. On kawatsus wabrik nii suur ehitada, et sääl päewas wõidaks umbes 25 - 30 pd. seemneid ära pressida. Materjal ehitamiseks on juba kohale weetud.
Tänawu aasta muudeti ühisus osa-ühisuseks ümber. Osatähed on tuhande-rublalised. Et meil just tarwidust niisuguste wabrikute ja tehaste järele tuntakse, kus oma maa põllusaadused ümber töötatakse, siis peaks wabrikul küll hää tulewik olema.