IX Eesti Loomakaitse kongress Petseris

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lühiandmed
Pealkiri: IX Eesti Loomakaitse kongress Petseris
Allikas: Eesti Loomasõber, 1937, nr. 3, lk. 287–291.

Riigivanem võttis Eesti Loomakaitse liikumise oma kõrge kaitse alla.[muuda]

Seekordne järjekorraline loomakaitse kongress peeti 20. juunil s.a., ilusal kesksuvisel ajal looduskaunis Petseris. Juba varahommikuste rongidega saabus Petserisse loomasõpru kokku üle terve Eesti. Eesti Loomakaitse Liidu juhatus ühes Tallinna ja Nõmme loomakaitse seltside esindajatega ja hulga kongressi külalistega saabusid eraldi nende tarvis reserveeritud magamisvagunis. Tallinna loomakaitse seltsi esindajad saabusid kohale ühes oma seltsi lipuga, mis on vanim loomakaitse organisatsiooni lipp eestis. Petseri raudteejaamas võttis kongressi saadikud ja külalisi vastu Petseri loomakaitse seltsi energiline esindaja hra O. Ents, kes kõiki saabunuid omnibussidel Petseri linna toimetas, mis raudteejaamast mõningad kilomeetrid eemal asub. Kongressi peastaabiks olid määratud Petseri linnavalitsuse ruumid, kus kongressile saabunuid tervitasid Petseri loomakaitse seltsi kauaaegne esimees hra H. Põder ja teised tegelased.

Seniks kui oodati Valga poolt kongressile saabuvaid saadikuid ja külalisi, siirduti Petseri kloostri vaatlemisele, kus tutvuneti kloostri rohkearvuliste kirikute, varakambrite ning maaaluste katakombidega, millised üllatasid oma sünge müstika ja käikude rohkusega. Kuigi väljas valitses suvine kuumus, tuli õrnadel daamidel maaalustes käikudes lõdiseda hämara vahaküünlate tule valgusel. Suure huvi osalisteks said mustakuuelised habemikud mungad, kes loobudes maistest elumõnudest, on eraldunud karmide kloostri müüride vahele, et siin end täielikult ja jäädavalt pühendada oma Jumalusele. Peale ringkäiku kloostri aias, mesilas ja müüridel, kus tehti hulgaliselt ilusaid ülesvõtteid, siirduti tagasi linnavalitsuse ruumidesse, kus vahepeal kõik ettevalmistused kongressi avamiseks olid tehtud.

Kell 12 akadeemilise veerandiga asub kõnetooli Eesti Loomakaitse Liidu esimees B. Methusalem, kes omas avakõnes mainib, et juba 9-at korda astuvad eesti loomasõbrad kokku selleks, et ühiselt läbiarutada omi põnevamaid päevaküsimusi, hetkeks tagasivaadata ja hinnata möödunud aasta tööd ning püstitada uusi tuleviku tähiseid. Liidu esimees loodab, et käesolev kongress ei ole mitte ainult asjalikuks ja sõbralikuks töökoosolekuks, vaid ka huvitavaks ja kasulikuks matkaks meie kodumaa omapärasemas osas. Eesti Loomakaitse Liidu nimel soovib esimees kongressile, et aatelised ja kaunid sihid oleks teenäitajaks ka tänasel asemikkude kogu koosolekul, kui ka edaspidises suures kultuurtöös meie kalli kodumaa ja kõikide tema elavate olendite kasuks. Selles lootuses kuulutab esimees IX Eesti Loomakaitse kongressi avatuks.

Kohe peale kongressi avamist võtab ELL esimees hra B. Methusalem sõna järgmiseks erakorraliseks teadaandeks: „Eila kell 2 peale lõunat lasi härra Riigivanem minule teada anda, tänasele kongressile edasiandmiseks, et härra Riigivanem on võtnud Eesti Loomakaitse liikumise enda kõrge kaitse ja patronaaschi alla“.

Sellele teadaandele järgnevad kauakestvad tormilised kiiduavaldused kongressi saadikute ning kongressil viibijate „Rohelise Risti“ kavaleride ja külaliste poolt. Paljud, eriti vanemad, loomakaitse tegelased on silmnähtavalt liigutatud.

Kiiduavalduste lõppedes mainib ELL esimees: „ Tänane kongress on ajalooliseks silmapilguks Eesti loomakaitse liikumises. Meie vaikne kuid aateline töö on hindamist leidnud ja on suure au ja tunnustuse osaliseks saanud. Riigivanema otsus on meie tööle suureks moraalseks toeks. Meie loodame, et meie töö tänasest peale võtab juurde palju hoogu ja suudab saavutada senisest palju suuremat edu. Suur tunnustus paneb aga ühtlasi meile peale suured kohustused. Meie peame oma liikumise au kõrgel hoidma ja hoiduma igasugustest liialdustest ning äärmustesse kaldumast, mis meie tööle halba varju võiks heita. Peame üheskoos teiste seltskondliste organisatsioonidega osavõtma üldisest Eesti kultuur- ja üleshitavast tööst. Meie kõik avaldame oma kõige sügavamat tänu härra Riigivanemale loomakaitse enda kõrge kaitse alla võtmise alla[!]“.

Kongress otsustab ühel häälel saata oma kõrgele kaitsjale härra riigivanemale järgmise sisulise telegrammi:

Eesti Vabariigi Riigivamemale.

„IX Eesti Loomakaitse Kongress tervitab Teid härra Riigivanem ― kui meie kalli kodumaa ja riigi teenekamat juhti ning Eesti Loomakaitse liikumise kõrget kaitsjat ja soovib, et Eesti riik ja rahvas Teie kogenud juhtimisel ― vaatamata möödunud rasketele tormidele, ― kõigil kultuur, majandus ja poliitilistel aladel sam[m]uks vastu edukale ja järjest kaunimale tulevikule.“

IX Eesti Loomakaitse Kongress.

Telegramm saadetakse viibimata ära. Sellepeale kongressi saadikud ja külalised austavad härra Riigivamemat kui loomakaitse liikumise kõrget kaitsjat ja patrooni ― püstitõusmisega.

Järgneb tervituste ettekandmine. Suusõnal tervitavad Petseri linnavalitsuse, ELL ja kohalviibijate loomakaitse seltside ja ühingute esindajad. Tervitusi on saabunud niihästi sise- kui välismaalt.

Läti Loomakaitse Seltsi nimel on saabunud järgmine tervitus. „Läti loomakaitse Selts tervitab eesti loomakaitse seltside kongressi ja soovib kongressile Jumala abi selles suures humaanses töös ― tummade kannatajate kaitseks ja inimeste moraalse taseme tõstmiseks ― Eesti riigi heakäekäiguks ja Jumala auks“.

Alles peale selle saab kongress asuda oma tegeliku töö juurde.

Kongressi peajuhatajaks valitakse ühel häälel ELL juhatuse esimees vann. Adv. Bernhard Methusalem, ning juhatajateks härrad Aleksander Tamm (Tallinnast) ja H. Põder (Petserist). Sekretariaati valitakse prl. Alma Vaigu ja hra Ferd. Jaanson (Nõmmelt) ja hra R. Ode (Tartust), ― kõik ühel häälel.

Mandaatkomisjoni valitakse härrad ins. O. Bid[d]er, adv. A. Brock ja J. Konso.

Häältelugejateks valitakse härrad A. Rang ja Vold. Meyer.

Sellejärgi senine ELL abiesimees härra Al-der Tamm kannab ette referaadi „Loomade hingeelust“, mida kuulati suure huviga. Referent kirjeldas loomade tundeelu avaldusi, ning tõestas, et ka loomade juures on olemas sügavaid hingelisi läbielamusi, rõõmu ja noru tundeid, mispärast need inimesed rängasti eksivad, kes loomade käitumisel nende hingeeluga tõsiselt ei arvesta vaid looma tundetuks automaadiks peavad. Kui meie tahame olla kultuurinimesed, siis peame olema ka loomasõbrad, sest loomad on meie kultuuri edenemisel väga palju inimestele eeskujuks olnud ja kaasa aidanud. Kõrgem kultuur ei ole mõeldav ilma loomakaitseta.

Kõneleja suutis oma kuulajaskonnaga luua tiheda kontakti ja oma kõnet meisterlikult tabavalt illustreerida elust võetud näidetega, mida kuulajaskond kviteeris kiiduavaldustega, avaldades kongressi juhataja läbi kõnelejale tänu asjaliku ja huvitava ettekande eest.

Eelmise VIII loomakaitse kongressi protokoll kinnitatakse ühel häälel.

Pärast mandaatkomisjoni aruande ettekandmist konstateerib kongressi peajuhataja, et kongress on ELL põhikirja § 21 kohaselt otsusevõim[n]e igasuguste küsimuste otsustamiseks.

Peale ELL tegevuse aruande ettekandmist esimehe B. Methusalem'a poolt, ning kassa aruande ettekandmist laekuri hra J. Paulsoni poolt ja revisjoni komisjoni arvamise ärakuulamise, otsustab kongress ühel häälel kinnitada Eesti Loomakaitse Liidu 1936/37 aasta tegevuse ning kassa aruanded. Kassa aruanne on tasakaalustatud kr. 726,16 suuruses. Samuti kinnitati hra J. Paulsoni poolt ettekantud ajakirja „Eesti Loomasõbra“ 1936/37 aasta aruanne, mis on tasakaalustatud kr. 723,50 suuruses.

1937/38 tegevusaasta liikmemaksuks Eesti Loomakaitse Liidule määrati 10% liidus olevate loomakaitse organisatsioonide liikmemaksudest.

Pikemaid sõnavõtmisi tekitab ajakirja „Eesti Loomasõbra“ väljaandmise küsimus. Otsustati ajakirja väljaanfmist jätkata ja loomakaitse organisatsioonidele kohuseks teha ajakirja tellimise ja levitamise ELL poolt kindlaksmääratud arvul arvestades lk. seltside kandejõu ja liikmete arvuga, et sel viisil majandusliselt kindlustada ajakirja ilmumist. Teistele organisatsioonidele eeskujuks garanteerib Tallinna lk. seltsi esimees ins O. Bid[d]er 150 ajakirja eksemplaari aasta tellimise ja levitamise seltsi poolt ning 50 ajakirja eksemplaari aasta tellimise ja levitamise enda poolt. Petseri lk. seltsi esindaja hra O. Ents kurdab aga, et neile igast numbrist saadetava 15 ajakirja eksemplaari tellimine ja levitamine tekitavat raskusi. Sellepeale kongress peab tarvilikuks, et lk. seltsid avaldaksivad rohkem aktiivsust eriti just loomakaitse ajakirja ki propaganda vahendi levitamisel, kui ka muul viisil ajakirjale majandusliste ilmumise võimaluste muretsemisel, kuna ELL juhatusele jääks õigus, mõjuvatel põhjustel, mõnele seltsile ajakirja sundusliku tellimiste asrvu vähendamiseks.

ELL 1937/38 a. eelarve kr. 1066.35 suuruses ja ajakirja „Eesti Loomasõber“ eelarve kr. 750 suuruses, millised kannab ette hra J. Paulson, võetakse vastu ja kinnitatakse ühel häälel.

Rohelise Risti I klassi teenetemärgi kuju väljatöötamise aluseks seab kongress üles järgmised põhialused: „I klassi Rohelise Risti teenetemärk kujutab enesest 46 mm. läbimõõduga ― esiküljelt emailitud, kahe külgi ümbritseva 1,0 mm. laiuse kuldjoonega, milliste vahel 2,5 mm. laiune valge emailitud vaheriba, ― rohelist risti, millel osüdeeritud metallist reljeefne lenul asendis laiali sirutatud tiivadega stiliseeritud väärikas linnu kuju, kes vasaku jalaga hoiab võidupärga; kuna risti harude vahel asetsevad 7 mm pikkusedkuldkiirte vihud. Risti tagaküljel reljeefne kiri „Teenete eest“.

Risti üksikasjalise kuju ja peensuste väljatöötamise võimalikult ülesseatud juhtnööride alusel kuid tehniliste võimaluste piirides usaldati ELL juhatuse hooleks üheskoos Tallinna ja Nõmme lk. seltside esindajatega.

Selle järgi kongress võtab ühel häälel vastu ELL juhatuse poolt koostatud uue Eesti Loomakaitse Liidu põhikirja ühes mõningate kongressil tehtud täiendustega, ning volitab ELL juhatust seda registreerima.

ELL juhatus otsustatakse valida 7 liikmeline ja neile 3 kandidaati. Uude liidu juhatusse valitakse järgmised isikud: vann. adv. B. Methusalem (22 h.), dr. med. E. Vau (21 h.), ins. O. Bid[d]er (21 h.), J. Paulson (27 h.), E. Kattemaa (21 h.), A. Matto (21 h.), ja G. Sallert (19 h.). Kandidaatideks: A. Rang, A. Misler ja J. Konso.

Revisjonikomisjoni valiti: vann. adv. H. Larsen, politseikomissar Kolk ja vann. adv. A. Brock. Neile kandidaadiks pr. Ilse Sallert.

ELL eluaegseks propaganda juhiks, tema suurte teenete eest, valitakse härra Aleksander Tamm.

ELL väliskorrespondendiks valitakse härra Tschertkoff.

Kongressi protokolli kinnitajateks valitakse härrad A. Rang ja Vold. Meyer ning prl. A. Vaigu.

Tallinna lk. seltsi esimehe hra O. Bid[d]eri ettepanekul otsustati järgmine loomakaitse X juubelikongress ärapidada Tallinnas.

Kongress avaldab lahkunud ELL juhatusele tehtud töö eest tänu.

Kongress avaldab soovi, et loomakaitse organisatsioonide ruumides oleks aukohal Eesti loomakaitse liikumise riigivamema hra K. Pätsi pildid.

Kongress soovitab loomasõprade tähelepanu juhtida sellele, et nemad omas tegevuses seisaks reaalsel alusel ja ei kalduks äärmustesse ega fanatismi, mis loomakaitse liikumist naeruvääristada ja sellele halba varju võiks heita. Loomakaitse organisatsioonid peaksivad avaldama energilisemat tegevust, ning oma ridadesse koondama rohkem tuntud tööjõude, ning haritud ja teguvõimsaid isikuid, ja kontaktis töötama kohaliku omavalitsusega, eriti aga politseiga, sest just politsei on suurel määral tegelik loomakaitse teostaja ja järelevalvaja.

Lõpuks kongressi juhataja B. Methusalem tänab kõiki kongressi saadikuid, sõbraliku koostöö ja kasulikkude näpunäidete eest, eriti aga Petseri lk.seltsi juhatust nende õlgadel lasunud raske kongressi korraldustöö läbiviimise kui ka hästikorraldatud ja lahke vastuvõtu eest ning kõiki kongressist osavõtnud Rohelise Risti kavaleere ja külalisi. Tänab seniseid kaastöölisi ELL juhatusest kui ka kohtadelt, ning soovib uuele juhatusele palju õnne, edu ja suuremat töö jäksu.

Kongressi juhataja palub saadikuid laiali minnes oma seltsidele teatada, et tänasest päevast peale seisab loomakaitse liikumine Eestis härra Riigivanema kõrge kaitse all, mispärast meie rahulikult ja julgelt oma suurt humaanset kultuurtööd edasi teha võime ja tegema peame veelgi suurema innu ning armastusega ― meie kalli eesti rahva ja riigi hüvanguks ja meie tummade sõprade kasuks, seal juures kõrgel hoides loomakaitse liikumise au ja head nime.

Kongressi töö lõppes riigihümniga.

Peale kongressi töökoosolekut sõideti omnibussidel Vana-Irboskasse, kus vaadeldi vanu kindluse müüre, peatuti Truuvori haual ja imetleti järsust mäeservast väljavoolavaid imeilusaid veerikkaid allikaid, mis samas töötama panivad terve rea omapäraseid vesiveskeid. Maastik mis on kauneimaid meie kodumaal, kus kõrged ja järsud mäekünkad vahelduvad sügavate orgudega, järvede ja jõgedega, ― paelus iga osavõtja silmi, jättes mälestusse unustamata muljed kodumaa looduse ilust. Palja silmaga võidi silmapiiril eristada Pihkva linna kirikute päikeses valgendavaid torne ja müüre. Tagasisõidul tuli ka hoovihma, kuid see meid ei puudutanud.

Kongressi päev lõppes õhtusöögida ilusal Petseri „Kalevimäel“, kus peeti hulga ilusaid ja südamlikke kõnesi, loodi palju sõprussidemeid ning keerutati hoogsaid tantse. „Kongress tantsis“ kuni märkamatult saabus kätte ärasõidu tund. Kuid lahkudes viidi Petserist kaasa unustamatuid ja kauneid mälestusi mis ei unune niipea, kuid kindlasti ka palju uut hoogu tegitsemiseks edaspidises töös.