Iggaüks

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Iggaüks, kes nouab sannakulik ja öige olla...
Regulatiiv, tõlkinud Otto Reinhold von Holtz
Ilmunud 1802. aastal.


Iggaüks, kes nouab sannakulik ja öige olla, ellab omma Üllema warjo al, kes temma järrel kulab ja temma eest kostab. Sest Üllemad on sellepärrast, et nemmad waggadele toeks ja kurjadele hirmuks peawad ollema, et waene ni hästi kui rikkas, ja rammoto ni hästi kui joukas omma teggemist keelmatta woiks aiada ja ommad teed julgeste käia. Kui ükski ei olleks, kedda üllekohtune peab kartma, siis teeksid kurjad öigedele ja teine teisele issi keskis tullist liga. Agga Üllematte ja Kohto läbbi tallitab Jummal neid.

Minna, teie Moisa-Wannem, ollen tännini aina üksi piddand teie walla wahhendamissed ja riud toimetama, ja mul on seäl jures mitto selletamist ja mitto tülli olnud; sest kurja igga piddi keelma ja igga ühhel öigust teggema, on suur ja raske murre; ja siiski weel ehk mötleb monni, et temma assi mitte kül ei olle läbbikulatud; Jubba ollen sepärrast mitto korda isse ennesega ja teiste Moisa-wannemattega katsund nou piddada, kuida meie ennestele sedda murret nenda woiksime kergitada, et ka teie asjad weel parreminne saaksid selletud, ja ühtlase ka teie pölw kindlamaks tehtud. Ja sedda möda on siis nüüd minnul ja teiste Moisa-Wannematel se nou, seddasinnast seädmist tehha, ia omma waldadest monned perremehhed ommale abbiks wotta, kes meie naal teie wahhendamissed ja riud woiksid läbbi kulata ja selletada.

Wotke siis nüüd, teie, minno walla rahwas, wotke sedda, mis minna, teie Moisa-Wannem, heast ja heldest süddamest, mitte üksi mulle kergitamisseks, waid keige ennamiste teie ja teie laste ello pölwe parrandamisseks ja öiendamisseks ollen seädnud, kui kindlaks märkiks wasto, et minna teile ja teie lastele önne sowin; ja katsuge, sannakulikud olles, sedda kasso kätte sada, mis minna selle sinnatse seädmisse läbbi teile pakkun.

Teie perremehhed ja perrenaesed; kes teie omma perre issad ja emmad peate ollema! noudke omma tö ja hole läbbi, et teie pöld ikka ennam wilja kannaks, ja ka teie koddone tö kasso sadaks. Olge hoolsad sedda kasso ko-us piddamas, et se teile nappi aia peäle wannaks warraks olleks. Noudke ka, et teie lojuksed woiksid siggida, sest kuida teie muido ommad maad woite harrida ja ommad käimissed käia. Kaswatage ikka noort suggu wanna korwa, siis on teil, kui wanna löppeb, uus joud käes.

Omma sullastele ja ümmardajattele tehke öigust, ja andke neile nende palka ausaste kätte, et nemmad teie tööd römsa süddamega teeksid. Ja kui teie sedda omma orjadele annate mis kohhus, siis teie woite ka peäl käia, et nemmad tewad mis nende kohhus on.

Teie issad ja emmad! ärge unnustage mitte sedda suurt käsko, et teie ommad lapsed kolbawaks innimesseks peate kaswatama, kes Jummalad kartwad ja igga hea asjale ussinad on. Juhhatage neid warratselt Jummala sanna peäle, ja ärge sallige mitte et nemmad laiskust püüdwad, ehk jomist ehk wargust, sest neist touswad keik teised kurjad teud.

Teie sullased ja ümmardajad! saatke ommad leiwawannemad ikka parrema pölwe peäle, nende maad harrides ja nende tööd tehhes. Ärge tehke nende tööd polikult, egga tehke neile holetusse läbbi kahjo, waid kuulge nende sanna ilma nurrisematta, sest se on teie kohhus, ja siis on teil julgus sedda wasto wotta, mis nemmad teile peawad andma.

Olge siis igga üks, kes teie perremehhed ja perre naesed, issad ja emmad, lapsed ja orjad ollete! olge igga üks waggad ja waprad, ja sanna kulikud minno wasto, kes minna teie Moisa-Wannem ollen. Kaswatage omma hea ello wisi läbbi omma lotust minno peäle, et teie minno al woiksite ellada kui lapsed, omma wannematte ees. Sest minna ja igga Moisa-Wannem sowime ja tahhame, et teie keik kui waggad ja moistlikkud innimessed ellaksite. Meie tahhaksime teid hea meiega igga rummalussest lahti tehha, ja nääksime, et teie kässi ikka hästi käiks.

Agga kui teie Moisa-Wannemattel nisuggune hea meel ja mötte teiega on, eks siis ka teie südda peaks teid sundima, römuga meile sedda tehha ja anda mis teie kohhus on, ja sedda-möda sanna ja teoga meid tännada, kes meie igga hädda aial teile abbiks olleme, ja teid aitame, kui teil agga omma sü läbbi pudo ei olle.

Ses lotusses siis, et teil aus südda minno wasto on, ja et teie ikka hoolsamaks wottate minna, omma enneste ja omma laste warrandusse ja ello önne kaswatamist püdes, tahhan minna esmalt, sedda kasso teie silma ette pannna, mis sesinnane seädminne teie kätte sadab; ja igga hea perremees ja walla innimenne muidogj kätte sanud ja piddand sama; ja tootan hea melega, et minna ka eddaspiddi nouda tahhan, igga sannakulikut ja head kaitsta, ja ni paljo kui ma sudan, aidata ja hoida.

I. Kui teie ommad maad öiete harrite, siis on teil lotus, et need astast astani parremaks lähwad; ja se kasso, mis sest touseb, kaswatab teie warrandust. Ja selle läbbi kinnitate omma enneste ja omma laste tullewat pölwe. Sest keik mis teie oigel, wisil ollete kokko pannud ja eddaspiddi weel jouate sada, olgo se rahha ehk willi, weiksed ehk hobbosed, ehk mu lojus ja warra, kui se agga teie omma on, ja ei mitte nisuggune assi, lojus ja pöllo ehk maia riist, mis tallusse peab paigale jäma; keik sellega woite siis, kui teie ommad moisa wöllad ja kohto maksud ollete tassunud, tehha mis teie tahhate. Teie woite sedda ärra müja ja ärra kinkida, kui teie agga nenda tete, et se teie lastele kahjuks ei tulle, sest et nemmad teie pärriad on.

II. Kui teie ikka hoolsad ollete, ommad perrekohhad ja ello assemed ülles piddamas, siis peab teie ello asse, ja keik mis selle järrel on, pöllud ja heinamaad, ni hästi teie omma ello pölwini, kui ka teie laste pärrandusseks jäma, ni kaua kui teie issi hästi maia peate, ja ni kaua kui teie lessed ehk lapsed sedda wisi tewad.

III. Ja et teie se sinnatse tootusse peale weel kindlaminni woiksite lota, lubban minna ka, et keddagi teie seast ei pea sunnitama omma perrekohta teise kohha wasto wahhetada, ja ei kogguniste nisugguse kohha wasto, kus need maad alles sötis ja harrimatta on. Agga kui se juhtub, et Moisale nisuggune wahhetaminne tarwis lähhäb, siis peab Kihhelkonna-Kohhus (mis meie teiste Kihhelkonna-Wannemattega nüüd nenda wottame seäda, kui sesinnatses ramatus pärrast öppetakse) sedda ärraarwama, mis senna jure tulleb anda. Agga on se wahhetaminne sedda wisi, et parrem ehk surem koht sandima ehk wähhema wasto pakkutakse, siis jääb peäle-tassuminne mahha.

IV. Kui kellegi käest eddaspiddi maia ärrawoetakse, siis on se temma omma sü. Sest se woib agga nisugguselle juhtuda, kes ei olle oige maia-mees, waid kes holeto ja raiskaia on. Ja, et nisuggune perremees Moisale ja wallale kahjuks ja teotusseks ei olleks, tahhan minna, et kui nisuggust teie seast leitakse, siis minno Walla-kohhus, mis minna nüüd sean, sedda läbbi katsub, enne kui minna tedda temma maia pealt ärra lükkan.

V. Sedda möda, mis praego on öldud, ei woi ükski perremees ärra müdud sada, enne kui temma omma kohha peält lahti on sanud. Ka ei pea ükski issa egga emma omma lastega hopis ehk seltsi wisi, olgo nemmad sullased ehk wabbad innimessed, mitte muido sama müdud, kui agga siis, kui nemmad selle läbbi parreminne sawad assutud. Ükslassed innimessed ei pea muido sama müdud, kui et enne Walla-kohto nou on kuuldud. Sest teie walla-kohtomehhed ellawad teie seas ja teawad sepärrast keigeparreminne, missuggused ei kolba teie seas ellama ja teie seltsi jäma.

VI. Seda Walla-kohto sean minna, et temma minno naal teie rahho ja ello önne katsub kinnitada. Ja sepärrast annan minna temmale ka melewalda, keik walla asjad ja riud läbbi kulata, selle ülle kohhud moista, ja neid teie seast nuhtlusse alla anda kedda temma leiab süallust ollemast. Agga sedda kohhut, mis Walla-kohhus moistnud, peab temma ikka esmalt minnule teada andma, sest enne kui minna sedda öigeks arwan, ei maksa se weel mitte, ja sepärrast ei pea ükski enne sedda trahwi kätte sama. Sest minna, teie Moisa-Wannem, pean teadma kas teie kohto asjad öigust möda said läbbi kulatud: Ja kui minna siis seält jurest leian, siis kässin minna, et minno Walla-kohhus sedda ueste läbbi katsub. Kui ma jälle nään, et se nuhtlus, mis walla-kohhus moistis, liig on, siis tahhan minna sest mahha lüa, agga mitte isse sedda raskemaks seäda.

VII. Sesinnane minno seädus tunnistago, kui wägga se minno süddame nou on, teid holpsama ja parrema pölwe pole sata. Ja nenda, kuida se siin minno üllem silma märk on, lootke selle peäle, et sesinnane seädus igga ühhest Moisa-Wannemast, kes minno järrel selle moisa peäle tulleb, peab ausaste petud sama. Nenda ka ei pea ükski neist sedda moisa teggo ja makso, mis teie tännini piddite teggema ja maksma, suremaks töstma.

VIII. Sedda keik sean minna omma ennese heast melest ja heldest süddamest, ja ei tunne seäl jures muud nou, kui et minno walla rahwas aiast aiani ikka ennam touseks, ja et aega möda ka se, kes siis jo wanna ja ellatand, mind wottaks önnistada. Sest kes hea nou peäle kuleb, se on murrelik kui ta weel sudab, ja temmal on siis joud käes, kui ta ennam ei suda.

Kaddugo siis keik kartus teie süddamest ärra, nago lasseksin minna omma sanna walleks minna, ehk, et minna sedda, mis siin teile tootakse, iggapiddi ei wottaks piddada. Sest kui ka üks Moisa-Wannem, kes minno järrel selle moisa peäle tulleb, tahhaks selle wasto panna, siis on teil lubba, Kihhelkonna-Kohtusse minna ja selle ülle kaebada. Sepärrast minna ja keik Moisa-Wannemad, kes selle sinnatse seädmisse jures minnoga ühhes nous on, wottame Kihhelkonna-Kohhut seada, et igga üks meie Walla-rahwa seast, kellele moisa polest liga tehhakse, seält woiks abbi sada.



Kihhelkonna-Kohhus.

1. Selle Kihhelkonna-Kohto wannemad on need mollemad Kirriko-Wörmündri-Herrad, kelle Körwa minna nende Herradega, kes sedda samma omma walladel on seädnud, weel kolmandamat Kihhelkonna Moisa-Wannematte seast wottame wallitseda, kel Kihhelkonna-Wannema nimmi peab ollema, sest temma on kui Wahhemees teie ja teie Moisa-Wannema wahhel. Igga ühhel teie seast on lubba, omma hädda ja sedda liga, mis teile juhtub, temmale üllesräkida, kui Moisa-Wannem sedda ei wotta kuulda; selle paika, et monni tännini linna läks, ja seäl sedda, mis ta ka waewaga olli korjanud, kullutas, ja sandi rahwa tühja nou läbbi mitto kord ilma asjata kullutas.

2. Agga ikka ei tohhi ennam kui üks teie seast selle Kihhelkonna-Wannema jure tulla, kui ka se assi teiste kohta puduks: Ni pea kui nemmad keik, ehk ennam kui üks temma jure lähhäwad, siis nemmad kautawad omma öigust, ja sattuwad peälegi, kui kässo ülleastujad, nuhtlusse alla.

3. Se nimmetud Kihhelkonna-Wannem kulab ja katsub sedda läbbi, mis pärrast teie temma jure tullite, ja annab teile kahhe näddali aial selle peäle otsust. Kui teie sedda otsust ei sa, siis woite ühhe Kirriko-Wörmündri-Herra jure minna, ja temmale sedda nimmetada.

4. On teie assi sesuggune, et Kihhelkonna-Wannem sedda üksi ei sa selletada, ehk et temma leppitaminne Moisa-Wannema jures ei möo, siis kutsub temma Kirriko-Wörmundri-Herrat kokko, ja peab nendega kohhut. Ja kui siis leitakse, et teie nisugguse asja pärrast kaebamas ollite, mis ülle Kihhelkonna-Kohhus ei woi moista, siis wottab Kihhelkonna-Wannem omma holeks, sedda oige kohta juhhatada, et se seäl saaks läbbi kulatud ja ärraselletud.

5. Kui se juhtub, et Kihhelkonna-Wannem ärra surnud, ja meie ei olle weel teist temma assemele wallitsenud, ehk et temma häige, ehk pitka aia peale kotto ärraläinud, siis woite, kui hädda tarwitab, ja seäl Kihhelkondas, mis keige liggem, üks Kihhelkonna-Wannem on, selle jure minna, ja temmale sedda, mis teie otsite, üllesräkida.

6. Agga ilma asjata ehk walle asja pärrast teie ei pea Kihhelkonna-Wannemat mitte tüllitama. Kes sedda teeb, selle peäle moistab temma otse kohhe nuhtlust. Ka annab temma teile, kui se luggu selge on, mis pärrast teie temma jure tullete, üksi otsust. Agga kui se seggane on, siis peab temma sedda Kirriko-Wörmündri-Herradega ühtlaste läbbi watama. Ja kui siis leitakse, et teie ilma asjata jutto teggite, siis peab teid, kui nähha, et teie sedda rummalast peast teggite, nomitama; agga kui Kihhelkonna-Kohhus nääb, et teie sedda pahha melega teggite, siis ta moistab sedda möda nuhtlust, kuida ta leiab teil süüd ollemast.



Walla-Kohhus.

Se on se kohhus, mis minna, teie Moisa-Wannem, ommale abbiks wottan, teie wahhendamisse ja rio asja kulamisseks ja ärra selletamisseks.

1. Selle Walla-kohto mehhed peawad ollema üks Mees, kedda minna isse sean, ja nelli teist perremeest, ehk ka kaks, sedda möda kui tarwis lähhäb, kedda walla-perremehhed enneste seast ärrawallitsewad. Agga see mees, kedda minna isse sean, istub walla-kohtus essimesse paiga peäl.

2. Ka woib perremehhe poeg walla-kohto-mehheks sada, kui temma mitte teise perre sullane ei olle.

3. Kui teie ommad kohto-mehhed ollete wallitsenud, peate neid minno ette toma, et minna teid woin juhhatada kui ma leian et teie nisuggust ollete wotnud kes ei kolba, ja siis peate temma assemelle teist wallitsema.

4. Igga walla-kohto-mees jääb ello aiani selle ammeti peäl, kui temma sedda ni kaua tahhab ja woib piddada. Agga se kohto-mees, kes kurja tö pärrast süalluseks sanud, ei olle sedda au ennam wäärt; ja siis peawad teised kohto-mehhed minno ees temma peäle kohhut moistma ja tedda ammeti peält ärralükkama.

5. Sesinnane walla-kohhus tulleb arro järrel igga ku sees ükskord kokko, ja peälegi weel ni mitto kord kui minna, ehk Se, kes minno assemel moisa peäl, neid kokko kutsume. Ilma moisa kutsmatta ei pea nemmad mitte kokko tullema. Sest igga üks peab, nenda kui ennegi, essiteks minno ennese, ehk ka selle jure tullema, kes minno assemel moisa peal on, kui temmal wahhendamist ehk kaebamist on.

6. Minna lubban ja tootan walla-kohto-meestele kergitamist selle teo polest mis nemmad moisa tewad, ja lubban se eest hoolt kanda, et nende aia wiwitaminne neile saaks tassutud. Ka peab neile märki antama, kust igga üks tunneb kes nemmad on, ja et ta moistaks neid kui walla-kohto-mehhi auustada.



Walla-kohto ammet ja öigus.

1. Temma kulab sedda läbbi, mis teie teine teise peäle kaebate, wottab arro sest, ja moistab siis nuhtlust süallusele, ja öigeks sedda, kes ilmasüta. Keik nisuggused süüd, mis moisa koddune maenitsus ja hirm ei joua tallitada, annan minna walla-kohto moistmisse alla. Agga isse on weel need suremad süüd mis nenda kui enne sedda, Ullema Kohto holeks tulleb anda ja jätta.

2. Walla-kohhus moistab nuhtlust sellele, kes nuhtlusse wäärt, ja lasseb tedda ka nuhhelda, ni pea kui minna lubba annan; nenda kui minna jo VIma numri jäus ollen seädnud,

3. Kui minna leian, et nisuggused perremehhed waldas on, kes omma kohta sandiste üllespeawad, siis tahhan minna, et walla-kohhus sedda esmalt läbbi kulab: Ja kui minna siis nään, et nemmad perremehhiks ei kolba, kui ei olle poega egga wäimeest ollemas, ja minna mitte isse ühhe teise perremehheks ei sea, kelle kätte ma sedda kohta, kui moisa omma ussun, siis peab walla-kohhus mulle monned kolbawad walla mehhed nimmetama, kelle seast minna siis perremeest sean.

4. Walla-kohto kohhus on ka, et temma selle ette murretseb, et kui üks perremees maia peält lahti saab, temma warrandussest siis keik, mis perrekohha pärralt on, woetakse ja ue perremehhe kätte antakse: Ja senna tulleb ka suiwilja seme arwata. Ka peab temma warrandussest, enne muud wölga, se tassutud sama, mis temma moisaga wölga on.

5. Mis temmale siis weel, kui tal lapsi ei olle, järrele jääb, sedda antakse, kui temma pärrandus, temma kätte.

6. Agga kui temma lapsed jo täied innimessed on, ja kartus tulleb, et temma wottaks omma warrandust pillata, siis sedda peab temma laste wahhel jäggatama. Kui temma lapsed weel innimesse ealissed ei olle, siis peab walla-kohhus sedda warrandust senni ühhe ustawa mehe holeks andma, kes ni kaua selle ette murret peab. Sesinnane laste wörmünder peab moisale ja walla-kohtule sest arro teggema ja hoolt kandma, et lastele ühtegi kahjo ei tulle.

7. Seesamma murre peab walla-kohtul ollema kui üks walla-innimenne surreb, kellest wätimad ja nisuggused lapsed järrele jäwad, kes weel ei olle innimesseks sanud.

8. Walla-kohto kohhus on ka selle ülle moista kui perremehhed omma sullastele ja ümmardajattele nende palka öiete ei anna, ehk sedda nende eest kinni piddawad mis nemmad öigusse polest peaksid sama. Nenda sammoti moistab walla-kohhus ka selle ülle, kui perrewannemattel orjade peäle kaebamist on.

9. Kui leiwawannem omma orjaga, ehk orri leiwawannemaga rahhul ei olle, siis ei pea ommiti paiga wahhetaminne ollema, enne kui walla-kohhus selle ülle saab moistnud.

10. Walla-kohto murre peab ka ollema, et teie keik sedda täieste tassute, mis teie moisa teo polest peate teggema, ja moisa makso polest peate maksma.

11. Igga walla-innimesse kohhus on, et temma ommad walla-kohto-mehhed auustab ja nende kohto moistmisse alla heidab, ni pea kui minna sedda ollen öigeks arwanud.

12. Ei tohhi ükski walla-kohtomees keddagi kohtus, söbbrusse ehk tuttawusse pärrast wabbandada, ehk wihha waeno pärrast süalluseks moista. Sest igga ilmasüta kissendab Jummala pole, ja Jummal kuleb tedda; agga süallune wannub sedda wimaks ärra, kes tedda nuhtlematta jättis, sest hirm ja nuhtlus olleks temmale woinud parrandamisseks siggida.



Kohto-mehhed ja walla-rahwas!

Teie näte siis, et kui minna teie omma rahwa läbbi kurja püan ärrakeelda ja nuhhelda, ja sedda ka kaitsta ja kinnitada mis hea on, minna sedda keige ennamiste se pärrast ollen teinud, et minna teie rahho ja ello önne tahhan öiendada, nenda kuida ka se wist teie ello önne kinnitab, et iggaüks nüüd selgeste teab, mis temma Omma on.

Ja sepärrast et sesinnane seädus ei kogguniste saaks seggatud, ehk teie kahjuks teistwisi seätud, anname Meie sedda trükkitud kirjaga teie kätte, igga ramato-mehhel luggemisseks, ja et teie sedda isse woite ärrapanna ja hoida.

Se öige ja moistlik teie seast nouab muidogi sel wisil ellada kuida sesinnane seädminne teile käsku ja juhhatamist annab, agga püüdko nüüd ka temma sedda, kes sedda tännini mitte ei olle püüdnud. Minno rööm lähhäb se läbbi sureks, ja keige ennama head tete issi ennestelle, sest rahho ja öigus kergitab siis iggapiddi teie ello, ja teie joud ja warrandus touseb aiast aiani: Ja kui teie siis ka isse jubba ammo hingate, ellab siiski weel teie hea nimmi rahwa meles, ja römustab teid iggaweste. Liati teie, kes teie nüüd, ni hästi kui ka eddaspiddi kohto-mehheks sate töstetud! kui au wäärt teie ammet on, siis peab ka teie ello wiis au wäärt ollema, ja teie isse nisuggused, kuida teie nüüd ammeti polest, teisi peate sundima, et teie hea kombe ennast keige walla ülle welja lautaks, ja ka tedda panneks teid auustama, kes isse teid wihkab; ehk mitto pörab siis jubba se läbbi, et temma teid wottab häbbeneda.

Minno lotus on, et meie rahwa seas wist paljo nisuggused moistlikkud on, kes neid rummalaid juhhatawad, sest muido olleksime Meie seddasinnast seädmist mitte teinud. Agga need, kes öppetussest ei holi, ja kedda au egga häbbi ei sunni, neid sunnib kohto nuhtlus, neid sunnib raudjalla pölli, ja wimaks lähhäb Jummala Iggawesse Kohto ette meie keikide te.

Sannapölgja lagguneb; sannakuulja seisab kindlaste rajatud.