Juhan Liivi kogutud teosed VII/Tõde
TÕDE.
Läbi sumbunud, hinge kinnimatva õhu viras välk alla kaljumäe pihta, lõhkus selle ja vabastas vangi.
Kes teab, kui kaua ta sääl ahelas oli olnud. Võib olla sadasid, võib olla tuhandeid aastaid, võib olla sellest ajast pääle, mil mõtteline elu algas, kellel tõde tüliks oli.
Tõde oli ta, see vabastatud vang.
Ta tuli alla maailma, ja maailma täitis ime. Puud hakkasid sirgemalt kasvama, lilled ilusamini õitsema, jää sulas mägedelt ja inimeste südametest; tuimad said suurtest mõtetest aru, elukevade magus kohin täitis rõhutute meeli, vaimupimedate mõistust — see oli kui ingli sõrme puudutus kõigi kannatajate haavadele:
Tõde oli vangist vabastatud!
Välguna lendas see sõna üle kõigi ilmade.
Tema, Tõde, igavene vang, tuli mäelt alla, tuli ilma, inimeste sekka…
Tema pale oli ilus, tema tegumood kõrge, ta ise oli uuesti sündinud, ta oli noormees.
Välk, õhku rusuvast, hingepigistavast raskusest sündinud, oli oma purustava väega maailmale ta elujõe vabastanud!…
Ta tuli alla …
Ori viskas ta ette põlvili, õnnepisarad silmis, tema sai enese viletsusest aru, sai aru, kust ta tuleb, see tema viletsus…
Laimatu tundis jumalikku vabadust, tema väärtus oli ära tuntud.
Süütu vangiahelad olid langenud, nüüd põlvitas ta Tõe ees.
Väikesed valetajad, need kõige paremad inimesed, seisid silmapilgu kohkunult kui kohtumõistja ees — nemad ei oleks uskunud, et nad nii palju paha teevad.
Vargad põgenesid öösse, pimedus seisis lõdisedes kaugel eemal…
Kaua kannatajad tõeotsijad, kurvad, kahklejad — kõik nad olid tõe süütavast valgusest õnnestatud, kõik nad — kõik maa oli õnne-uuesti sündinud!
Kõik nad, tema austajad olid tema ees, avalikult seismas kui lapsed jõulupuu ümber, kõik kuri ja õel põgenemas ja nurgast kõõristamas.
Aga Tõde läks neist kõigist mööda — palgel tõsisel.
„Kuhu sa lähed, jumalik noormees?“ küsisid nad.
„Neiu Valele kosja. Sest häda sellele, kes üksi on.“
Ja Tõde tundis koledat üksilduse kohinat, tundis, kuidas ta pää pööritas ja minestus pääle kippus.
Häda sellele, kes üksi on, ka — tõele…