Juhan Liivi luuletused/1910/Siis kui ma laulud olin ära põletanud

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Siis kui ma laulud olin ära põletanud.


Tuisk jookseb võidu tuisuga,
ja tume taevas, tume maa:
nii armas, armas mulle ta,
silm paremat ei kannata.

Ja väli must ja murelik,
siin vanemate minevik:
kuussada aastat läinud ta,
ei ainust tähte näha saa.

Kuussada aastat läinud ta,
ei ainust tähte näha saa:
nii armas, armas mulle ta,
meel paremat et kannata!