Kaja/1933/08/13/Kaitseseisukord maksma üle riigi

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lühiandmed
Pealkiri: Kaitseseisukord maksma üle riigi.
Ilmumisaasta: 1933
Ilmumiskoht: Kaja
Allikas: Kaja, 18. august 1933, nr. 188, lk. 1 ja 3.
Pilt
Kaja 1934.svg

Suleti vabadussõjalaste liidud ja rida teisi organisatsioone. Koosolekute vabadus kitsendati. Ajalehed eeltsensuuri alla. Sisekaitse ülemaks kindral Jonson.[muuda]

Kohtu- ja siseministri V. Roobergi seletus ajakirjandusele:

Vabariigi valitsus on viimasel ajal saanud mitmetest allikatest andmeid, mis kõnelesid Eestis maksva rahvavalitsusliku riigikorra vastu sihitud liikumistest ning vastutustundeta kihutustöö levimisest, mis tekitab ärevust kodanikkude hulkades ja on hädaohtlik demokraatlikule riigikorrale ja avalikule julgeolekule.

Tundes ennast kohustatud niisugusele hädaohule otsustavalt vastu astuda, otsustas vabariigi valitsus oma koosolekul reedel, 11. augustil:

Kuulutada välja ja telegraafiteel viibimata maksma panna Eesti vabariigi põhiseadusega määratud riigikorra kaitseks kaitseseisukord kogu vabariigis tähtajaga kuni 1. jaanuarini 1934. a., et vabariigi valitsusel oleks võimalik vajadust mööda tarvitusele võtta mõjuvaid abinõusid riigielu rahuliku arenemiskäigu kindlustamiseks.

Kohtu-siseminister V. Rooberg sisekaitse ülema kohustes, asudes korra ja julgeoleku kaitsemisele vabariigis, avaldas samal päeval ja pani telegraafiteel maksma kaitseseisukorra seaduse põhjal kolm sundmäärust:

1) Avalikkude ja kinniste koosolekute ja ettekannete kohta, milleds ära keelatakse avaldused või kujutised, mis sisaldavad sihilikku lugupidamatust Eesti vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, riigikogu, riigivanema, vabariigi valitsuse ja tema liikmete kohta, või mis võivad tekitada seltskondlikku ärevust, riivata avalikku julgeolekut, või mis sisaldavad süüteo tundemärke või rikuvad riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid.

2) Ühingute, seltside ja nende liitude ning muude rühmituste asutamise ja samuti perioodiliste trükitoodete väljaandmise kohta, milles määratakse, et niisuguste asutamine või väljaandmine võib sündida ainult sisekaitse ülema loal, kellel on ühtlasi õigus oma otsusega sulgeda organisatsioone, mille tegutsemine võib oll hädaohtlik riiklikule korrale ja õhiskondlikule julgeolekule.

3)Kõikide perioodiliste ja muude trükitoodete eelkontrolli kohta, mille järgi sisekaitse ülema poolt nimetatud kontrollametnikud võivad keelata ja takistada tähendatud toodete trükikojast väljalaskmise, kui need sisaldavad kirjutisi või kujutisi, milles avaldatakse sihilikku lugupidamatust Eesti vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, riigikogu, riigivanema, vabariigi valitsuse või ministrite vastu, või mis võivad tekitada seltskondlikku ärevust, ähvardada avalikku julgeolekut või rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid.

Kõigi nende sundmääruste vastu eksijaid karistatakse administratiivkorras arestiga või vangistusega kuni kolme kuuni või rahatrahviga kuni 3000 krooni.

Ühtlasi avaldas sisekaitse ülem samal päeval ja pani telegraafiteel maksma otsuse, milles seletatakse:

Viimastel aastatel on asutud korra hoidmise põhjendusel või ettekäändel, samuti on üldpoliitiliste sihtide taotlemiseks rühmi ja organisatsioone, kelle liikmed kannavad mundrit või muid eraldusmärke ning alluvad erilisele distsipliinile. Sarnaste organisatsioonidena ja rühmitustena on üldiselt teada Eesti noorsotsialistlik liit, Eesti sots. tööliste partei võimlemisrühmad, Eesti vabadussõjal. liidud, “Põhja küttide” leegion, üleriiklik vabadussõjal. ühendus ja demokr. liinisõdurite ühendus. Nende organisatsioonide ja rühmade tegutsemine on vastastikku üksteisele vaenulik ning see võib kutsuda esile avalikke kokkupõrkeid ja tekitada sellega seltskondlikku ärevust ning ähvardada ühiskondlikku julgeolekut. Korra alalhoidmine on vabariigi valitsuse ülesandeks, milleks tal on olemas küllaldased abinõud, nagu politsei, kaitsevägi ja kaitseliit, ning ei ole kõige vähematki vajadust seesuguste erarühmade ja organisatsioonide järele.

Ülaltoodud asjaoludel ja aluseks võttes kaitseseisukorra seaduse prgr. 9 p. 12 ja sisekaitse ülema sundmäärust nr. 9, otsustasin:

1) Sulgeda: a) Eesti noorsotsialistlik liit ja kõik tema osakonnad; b) Eesti sotsialistliku tööliste partei võimlemisrühmad, igal pool, kus nad asuvad; c) Eesti vabadussõjalaste keskliit ja Eesti vabadussõjalaste liidud (ühingud), kus kohal nad ka ei asuks ja millist kohanimetust nad ei kannaks; d) “Põhja küttide” leegionid igal pool, kus nad asuvad; e) üleriiklik vabadussõjalaste ühendus ja kõik tema osakonnad; f) demokraatlikkude liinisõdurite ühendus ja kõik tema ühingud.

2) Võtta suletud organisatsioonide kinnisvara sekvestri ja vallasvara aresti alla kuni edaspidise korralduseni.

3) Otsuse täitmine panna kohalikkudele prefektidele.

Ametivõimude poolt on konfiskeeritud “Võitlus” nr. 67, kus oli avaldatud demokraatlikule riigikorrale vaenulikke kirjutisi.

Vabariigi Valitsuse otsus 11. aug. 1933. a.[muuda]

Arvestades Eesti vabariigis maksva demokraatliku korra vastu sihitud liikumist ja vastutustundeta kihutustöö levimist, mis tekitab ärevust laiemates kodanikkude kihtides ning on hädaohtlik demokraatlikule riigikorrale ja avalikule julgeolekule, kuulutada välja Eesti vabariigi põhiseadusega määatud demokraatliku riigikorra kaitseks kaitseseisukord kogu vabariigis tähtajaga kuni 1-se jaanuarini 1934. a., et vabariigi valitsusel oleks võimalik vajadust mööda tarvitusele võtta mõjuvaid abinõusid riigielu rahuliku arenemiskäigu kindlustamiseks. Käesolev otsus panna maksma telegraafi teel.

Alus: Kaitseseisukorra seaduse (RT 61 ― 1930) § 1.

Sisekaitse ülema sundmäärus nr. 7.[muuda]

Alus: Kaitseseisukorra seaduse (RT. 61 ― 1930) §§ 7 p. 2 ja 9 p.p. 1, 2 ja 7.

§ 1. Keelatud on kaitseseisukorra piirkonnas avalikkudel kui ka kinnistel koosolekutel ja ettekannetel teha avaldusi või esitada kujutisi, mis sisaldavad sihilikku lugupidamatust Eesti Vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, riigikogu, riigivanema, vabariigi valitsuse ja ministrite või nende tegevuse vastu või võivad tekitada seltskondlikku ärevust või riivata avalikku julgeolekut, või mis sisaldavad süüteo tundemärke, või võivad rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhted.

§ 2. Esimeses (1) paragrahvis tähendatud avalduste puhul võib kohalviibiv politsei esindaja lõpetada koosoleku.

§ 3. Käesoleva sundmääruse § 1 vastu eksijaid karistan administratiivkorras arestiga või vangistusega kuni kolme kuuni või rahatrahviga kuni kolmetuhande kroonini.

§ 4. Käesolev määrus panna maksma telegraafi teel.

V.Rooberg
Kohtu- ja Siseminister
Sisekaitse ülema kohustes.

Sisekaitse ülema sundmäärus nr. 8.[muuda]

Alus: Kaitseseisukorra seaduse (RT. 61 ― 1930) §§ 7 p. 2 ja 9 p. p. 1―2 ja 8.

§ 1. Kaitseseisukorra piirkonnas perioodiliste ja alla kahe trükipoogna suuruste muude trükitoodete väljaandjad on kohustatud saatma kaks eksemplari sellest läbivaatamiseks minu poolt selleks eriti nimetatud kontrollametnikule, perioodilistest trükitoodetest kaks tundi ja muudest trükitoodetest kaks päeva enne trükitoote trükikojast väljalaskmist.

Nimetatud ametnikud tegutsevad kohtu- ja siseministri abi järelvalvel. Üksikuid perioodilisi trükitooteid vabastab sisekaitse ülem sellekohase otsusega eksemplaride läbivaatamiseks saatmisest, määrates ühtlasi erikorra nende kontrollimiseks.

§ 2. Kui trükitoode sisaldab eneses kirjutise või kujutise, milles avaldatakse sihilikku lugupidamatust Eesti vabariigi maksva demokraatliku riigikorra, riigikogu, riigivanema, vabariigi valitsuse või ministrite või nende tegevuse vastu või mis võib tekitada seltskondlikku ärevust või ähvardada avalikku julgeolekut või milles leiduvad süüteo tundemärgid, või mis võivad rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid, siis keelab kontrollametnik toote trükikojast väljalaskmise ja teatab sellest väljaandjale ühel toote eksemplaril perioodiliste trükitoodete kohta hil[je]maltkahe tunni ja muude trükitoodete kohta hiljemalt kahe päeva jooksul toote saamisest arvates. Vastasel korral saadetakse toote eksemplar tagasi tähtaegadel ühes kontrollametniku loamärkusega.

§ 3. Kontrollametniku loamärkust saamata ei ole lubatud trükitoodet trükikojast välja lasta ning väljalastud eksemplarid konfiskeeritakse kontrollametniku korraldusel.

§ 4. Käesoleva sundmääruse vastu eksijaid karistan administratiiv korras arestiga või vangistusega kuni kolme kuuni või rahatrahviga kuni 3000 kroonini.

§ 5. Käesolev sundmäärus panna maksma telegraafi teel.

V. Rooberg
kohtu- ja siseminister
sisekaitse ülema kohustes

Sisekaitse ülema sundmäärus nr. 9.[muuda]

Alus: Kaitseseisukorra seaduse (RT. 61 ― 1930) § 7 p. 2 ja 9 p.p. 1, 2 ja 8.

§ 1. Ühingute, seltside ja nende liitude ning muude rühmituste, samuti perioodiliste trükitoodete asutamine kaitseseisukorra piirkonnas võib sündida ainult sisekaitse ülema loal.

§ 2. Ühingud, seltsid ja nende liidud ning muud rühmitused, mille tegutsemine võib olla hädaohtlik riiklikule korrale ja ühiskondlikule julgeolekule, suletakse sisekaitse ülema otsusega.

§ 3. Suletud ühingute, seltside, nende liitude ning muude rühmituste liikmetel tarvitusel olnud mundrite ja muude eraldusmärkide kandmine on keelatud.

§ 4. Käesoleva sundmääruse §§ 1 ja 3 vastu eksijaid karistan arestiga või vangistusega kuni kolme kuuni või rahatrahviga kuni 3000 kroonini.

§ 5. Käesoleva sundmääruse panen maksma telegraafi teel.

V. Rooberg
kohtu- ja siseminister
sisekaitse ülema kohustes.

Organisatsioonide sulgemine Tallinnas.[muuda]

Terve rea ühingute ja liitude sulgemisega tuli pealinna politseile reede õhtul ootamatalt rohkelt tööd. Õhtuks mobiliseeriti välis-, poliitilise ja kriminaalpolitsei jõud kokku ja mindi gruppidena mööda linna laiali. Tegevust algas politsei prefekti korraldusel juba kella 4―5 paiku p. l.

Vabadussõjalaste häälekandja “Võitlus” nr. 67 oli äsja trükimasinast ilmunud, kui politseinikud tulid määrusega kohale ja konfiskeerisid “Võitluse” numbrid ära. Hiljem laskis “Võitluse” toimetus eriväljaande välja.

Kella 5 paiku p. l. läks 2. jaoskonna abikomissar mõne kordniku saatel Narva maanteel,

vabadussõjalaste keskliidu ja Tallinna osakonna ruumidesse,

kuhu telefoniga kutsuti ka vabadussõjalaste liidu juhid kindr. Larka, adv. Sirk, adv. Telg ja teised.

Maja küljest võtsid politseinikud maha liidu sildid. Tehti teatavaks liidu ja Tallinna osakonna sulgemise määrus. Varandus, mida õieti vähe, pitseeriti. Kogu sulgemise protseduur läks rahulikult ja vaikselt. Nagu kuulda, pole politsei ruumidest liikmete nimestikku leidnud. Politsei viibis majas paar-kolm tundi.

Veidi hiljem toimus

Tõnismäel sotsialistide “peastaabis”

Eesti noorsotsialistide liidu ja partei võimlemisrühmade sulgemine, mis läks asjalikult ja vaikselt. Kohal olid mitmed nimekamad sotsialistide juhid.

Dem. liinisõdurite ühingu sulgemise määrust ei saadud õhtul teatavaks teha, kuna ühingu esimees H. Martna suvitab Kloogal. Talle pidi see teatavaks tehtama laupäeval Kloogal.

Samuti pidi määrus teatavaks tehtama laupäeval

üleriikl. vabadussõjalaste ühenduse

juhtidele.

“Põhja küttide” leegionide peakorter asus Jaani uul. nr. 6, krt. 15 adv. Maandi korteris. Temale tehti sulgemine teatavaks reede õhtul.

Harjumaa politseile tehti prefekti poolt telefoniline korraldusel

sulgemine organisatsioonide maaosakondades,

kus need olemas, kohe läbi viia. Osakondi oli küll ainult vabadussõjalaste liidul ja vast mõned võimlemisrühmad sotsialistidel mõnes vallas.

Ühingute ja liitude sulgemisega oli

politsei pealinnas läbi öö ametis.

Ei saadud kohe kätte kõiki juhatuseliikmeid, kelle käes olid aruanded, liikmete nimekirjad, kassad jne. Mõne mehe juures on öö jooksul ka

läbiotsimisi toimitud

Nagu kuulda, pole seni veel korda läinud kättesaada, näiteks, vabadussõjalaste liidult kõiki materjale. Sotsialistide ühingutega läinud libedamalt, neilt on kätte saadud kuuldavasti ka liikmete nimestikud.

Linnaes üle kogu riigi saadi sulgemine teatavaks teha juba reede õhtul. Maal on määruse läbiviimine alles teoksil.

Sõjaseaduse maksmapanekust Tartus.[muuda]

Esimene teade vabariigi valitsuse järjekordsest eriabinõust, seekord sõjaseaduse väljakuulutamisest üle riigi[,] organisatsioonide sulgemisest ning kodanikkude põhiõiguste ― sõna- ja trükivabaduse piiramisest jõudis Tartu umbes kell 6 õhtul. See teade saabus esmajoones politsei prefektuuri, kus juba komissarid, kelledel nähtavasti mõningad eelteated olid, seisid “laskevalmis”.

Organisatsioonide sulgemine.

Kohe sellele järgnes telegrammis sulgemisele määratud organisatsioonide likvideerimine. Need asusid 1. ja 3. politseijaoskonna piirides, kuna 2. pol. jsk. neid ei leidu.

Esimese politseijaoskonna komissar Brunhof koos konstaabliga liikus Suurturg nr. 3 asuva

Tartumaa vabadussõjalaste liidu poole,

milline organisatsioon alles hiljuti asutati likvideeritud Tartu vabadussõjalaste liidu asemel. Jõudnud liidu ruume, selgus, et kohal pole liidu esimeest Kubbot ega selle asetäitjat Ainsoni, kuna need maal viibivad. Sellele vaatamata saadi kokku 4 juhatusliiget, kes enesest moodustavad juhatuse enamuse, ning neile kuulutati ka valitsuse otsus. Liidus sel momendil kuigi palju inimesi koos ei olnud ― nii meest 8. Selle järele algas varanduse ülevõtmine, mida aga siin kuigi palju polnud. Kapid, lauad ja toolid olid juba varem üle võetud Tartu vabadussõjalaste ajal. Raamatute hulgas saadi kätte liidu põhikiri ja protokolliraamatud. Peakoosoleku protokolle on 1 ja nimelt 7. aug., juhatuse omi aga kolm. Ära minnes kiskus politsei maha kõik sildid.

Ülevõtmine läks vaikselt

ja rahulikult ning näis kõigile ootamata tulevat. Ainult “Võitluse” ärakorjamisest oldi vististi Tartut informeeritud. Tartusse “Võitlus” üldse ei pääsenud. Õhtusele rongile, millega lehed tulevad, saadeti küll ka politseinik vastu, kuid sedapuhku ei olnud neid lehti Tallinn ise üldse välja saatnud.

Sotsialistide ringide sulgemine.

3. jsk. komissar Viikman koos 2. jsk. komissari Sarapiga (viimase jaoskonnas ei leidunud üldse suletavaid organisatsioone) ja paari kordnikuga siirdus Narva uul. nr. 51, kus asub sotsialistide Tartu keskkoht, seega ka Eesti noorsotsialistliku liidu Tartu osakond ja Eesti sotsialistlise tööliste partei võimlemisrühmad, millised mõlemad määratud sulgemisele. Kohe tehti juhatuse liigetele teatavaks vab. valitsuse otsus ning asuti inventari ülevõtmisele. Saadi kätte protokolliraamatuid, liikmete nimekirjad, kirjavahetus jne., isegi pitsat. Inventari oli aga mõlemil vähe. Noorte organisatsioon

andis välja ka lipu,

milline politsei poolt ära toodi. Kummagil organisatsioonil oli ka oma erikassa, kuid need olid mõlemil tühjad.

Mõlemi organisatsiooni liikmed suhtusid politseinikkudesse viisakalt.

”Peruu madruste” organisatsioon suletud.

Maa jsk. politseis aga käis kibe helistamine telefonil kuni hilisööni. Telefoneeriti konstaablitele. Maal tuli likvideerimisele ka koonduslaste “Põhjaküttide leegionid”, kelle liikmeid põllupidajad aga tabavalt on ristinud “Peruu madrusteks”.

Maal pidi likvideerimine toimuma järgmise päeval.

Tartus on tsensoriks[muuda]

prefekt Vares. Kuna ta aga paregu viibib puhkusel, siis täidab tsensoril lasuvaid eriülesandeid Tartumaa esimese jaoskonna komissar Kodres. Tartus kõneldakse aga, et ― ega tal siin suuremat tööd ei ole ― “Postimees” on ju meil ainuke leht, mis ühegi erandita ujub praeguse koalitsiooni sõiduvees.

Kaitseseisukorra maksmapanek üle riigi oli aga millegipärast “Postimehe” rahval pea ajanud siiski sedavõrd segi, et lehe eritelegramm algas sõnadega: “Esmaspäeva õhtul pandi vabariigi valitsuse otsusega maksma kaitseseisukord...” Alles tekstis selgus, et otsus oli siiski tehtud reede õhtul.

Tsensoriteks politseinikud.[muuda]

Sisekaitse ülema poolt on provintsi avaliku hääle tsensoriteks nimetatud politseinikud. Kus on kohapeal prefekt, täidab viimane tsensori kohuseid. Kus prefekti ei ole, täidab tsensori kohuseid kohalik politseikomissar.

Sisekaitse ülem ja tsensor.[muuda]

Vabariigi valitsuse reedeõhtusel koosolekul, mis algas kell 21.30, määrati sisekaitse ülemaks 3. diviisi ülem kindral Jonson ja tema abiks piirivalve ülem kindral Kurvits.

Trükitoodete kontrollametnikuks, mis ettenähtud sisekaitse ülema sundmääruses nr. 8, on nimetatud politseikooli direktor õigusteadlane E. Mets.

Sisekaitse ülem saab oma kantselei.[muuda]

Uue sisekaitse ülema kindral Jonsoni jaoks kutsutavat ellu eriline kantselei. Arvatavasti jääb see kohtu- ja siseministeeriumi juure. Sisekaitse ülema käsutusse antakse mõned ministeeriumi ametnikud.

Valgas toimiti öösel läbiotsimisi.[muuda]

Valga vabadussõjalaste liidu osakond suleti öösel vastu laupäeva.

Valga politsei sai õhtul küll juba ettekirjutuse sulgeda liidu Valga osakond, kuid politsei ei teadnud veel, et kogu riik juba on kaitseseisukorras. Valgas seda seni teatavasti polnud. Tartu prefekt teatas Valka sündmusest alles hiljem ajalehtede järele.

Politseile Valga vabadusliidu juhid raamatuid kätte ei annud ega annud ka ülekuulamisel seletusi. Mitme juhatusliikme juures pandi öösel toime läbiotsimisi, mis aga polevat kuuldavasti tagajärgi annud.

Politsei olevat saanud ettekirjutuse, vajalikul korral toimida ka vahi alla võtmisi, kui teisiti tagajärgi ei saavutata.

Läbiotsimised Võrus.[muuda]

Võru vabadussõjalaste liidu ruumesse ilmusid politseivõimud reede õhtul kella 9―10 vahel. Kuulutati liidu sulgemise otsus ning olemasolev varandus pandi politseilise aresti alla.

Samal ajal otsiti läbi võru kaitseliidu pealiku P. Laaman[n]i korter ja äriruumid. Nõuti vabadussõjalaste liidu kohta käivat kirjalikku materjali. Läbiotsijate küsimusele ― kus asuvad liitu ja liidu tegevusse puutuvad materjalid, osutas pealik toas ahjule. Otsijad leidsid ahjust ainult hunniku paberituhka.

Nõmmel[muuda]

läks vabadussõjalaste liidu osakonna sulgemine libedalt. Komissar ilmus osakonna asukohta kella 8 paiku. Osakonna esimees erumajor Lipstok andis üle kassa (20 kr. ümber) ja raamatud. Mingit varandust polnud. Ka puudus liikmete nimestik.

Noorsotsialistliku ühingu osakond saadi sulgeda öösel kella 2 ajal. Varem ei saadud juhatusliikmeid kätte. Osakond asus Harku teel. Ka neil polnud mingit varandust.

Pärnus hulgaliselt läbiotsimisi.[muuda]

Likvideeriti vabadussõjalaste liidud ja sotsialiste võimlemisrühmad.

Korraldus vabadussõjalaste liitude, sotsialistide võimlemisrühmade ja noorsotsialistide rühmituste sulgemiseks saabus Pärnu traaditeel reede õhtul. Ühenduses sellega korraldati Pärnus ööl vastu laupäeva vabadussõjalaste ja sotsialistide tegelaste erakorterites hulgalisi läbiotsimisi. Need algasid kell 11 õhtul ja kestsid varahommikuni. Pärnumaa vabadussõjalaste liidu raudteejaama vastas asuv maja otsiti põhjalikult läbi. Majalt võeti maha ka sildid. Liidu juhatuse liikmed Mitt, Seiler, Soodla, Viks ja Krull toodi peale nende erakorterite läbiotsimist politseisse ülekuulamiseks, mis kestis mitu tundi.

Maal asuvate suletud organisatsioonide likvideerimise käsk anti telefoni teel edasi maakonstaablitele.

Läbi otsiti ka sotsialistide Pärnu peakorter “Tööliste kodus”.

Läbiotsimistel ei ole kuuldavasti midagi erilist leitud. Vabadussõjalaste tegelased olnud läbiotsimistest varakult informeeritud ja seega on vajalikud materjalid saadud kõrvale toimetada. Samuti ei ole kätte saadud sotsialistide võimlemisrühmade liikmete nimekirja.

Pärnus suleti töölisühingud.[muuda]

Vastava otsusega suleti võimude poolt Pärnu ehitustööliste ühing ja samas linnas tegutsev ühing, mis kandis nime ―”Tööliste hariduse ja kehakultuuri ühing”.

Nimetatud organisatsioonid olevat arendanud oma tegevust praeguse riigikorra vastaselt.

Koonduslased rõõmustavad.[muuda]

Koonduse tegelastel on viimaste sündmuste puhul eriti rõõmsad näod ees. Nende ninamehed ei tohtinud viimastel nädalatel üldse maale minna. Nüüd aga on olukord muutunud ja nüüd nad julgevad vast jälle linnast maale minna.

Huvitav on märkida, et “Maaleht” hüsteeriliselt nõudis politsei abi teisiti mõtlejate vastu.

Nüüd on see koonduse südamesoov täitunud.

Ajakirjanduse protest valitsusele.[muuda]

Eesti ajakirjanike liidu juhatuse poolt esitati laupäeval vabariigi valitsusele järgmise sisuga protestikiri:

Vabariigi Valitsusele.

Eesti ajakirjanike liidu juhatus leiab, et vabariigi valitsuse poolt sõna- ja trükivabaduse kitsendamise ja eeltsensuuri sundmääruste maksmapanek on põhjendamatu ja otstarbetu.

Eesti ajakirjanike liit palub neid sundmäärusi ära muuta võimalikult kiirelt.

Senikaua kui sundmäärused püsivad, tuleks lihtsustada tsenseerimist, ära jättes tsenseerimise kahekordsuse ja lubades jätta tühje kohti, kuna praegune tsenseerimise viis teeb ajalehtede õigeaegse ja etteteatatud ilmumise võimatuks.

Tsenseerimise kord peaks olema ühtlane kõigile ajalehtedele.