Kilplaste jutud ja teud/4
←3
|
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini weel üleskirjutamata jutud ja teud Friedrich Reinhold Kreutzwald |
5→
|
Neljas peatükk.
Kuda mehed, kui naeste sõnumiku oliwad saanud, koju lähewad, ja kuda naesed neid wastu wõtawad.
Niipea kui kuulutud sõnumiku kiri meeste käte oli tulnud ja nemad kirja oliwad läbi lugenud, läks süda neil sedamaid haledaks. Nemad hakasiwad kahetsema, kui mõteldes nägiwad, et lugu tõesti igapidi nõnda oli, kuida naesed oliwad kirjutanud, nüüd wõeti koju mineku nõuu ette. Sellepärast palusiwad nemad alandlikult oma leiwawanemate ja isandate käest armuliku luba, et neid teenistusest wabastatakse. Ehk küll nende palumine isandatel wastu meelt oli, siiski anti neile wiimaks armulikult luba koju minna. Enne minekut pidiwad nemad tõutama, et kui edespidi kuskil nende tarkust peaks tarwitatama, kohe wastu tõrkumata oma rohke waimuannetega appi tuleks.
Nõnda tuliwad Kilplased jälle oma-koju tagasi, kui nad kaua aega wõeral maal teenistuse leiwapalukest oliwad maitsenud; raha ja wara oli igalühel küllalt, esiteks rikas teenistuse palk ja teiseks rohked kingitused, mis iseäranis teenistusest lahkumise ajal suured isandad neile oliwad annud. Koju tulles leidsiwad nemad nii palju segadusi ja lohakaid asju kõigis olemistes, et kõige oma tarkusega küllalt ei jõudnud imeks panna: kuda lühikese aja sees, kus nad kodust oliwad ära olnud, niipalju wõinud tagurpidi ja wastu oksa minna. Aga Rooma, Rakwere ja Wõru linn, mis mõnda aastat ehitamise aega ärakulutanud, wõiwad ühel päewal otsa saada, kui tule- ehk waenu-wits nende peale langeks!
Kilplaste naesed wõtsiwad oma mehi mitmel kombel wastu seda mööda kuida iga naese loodud ehk haritud kombed näitasiwad; — mõningad wäga lahkest ja armsast, kuida hää naese kohus, teised jälle riiukärinaga, kisa ja haugutamisega, kui Lobasuuküla naesed. Kuda seda wiimist naestesugu ka meie päiwil mitmes kohas peab leitama, linnades ja külades, mõisades ja urtsikutes, ehk küll naestele seesugune suusõda kusgil kasu ei kaswata, waid enamist, kus mehed niisama harimata, wana sõna tõeks teewad, mis ütleb: lai suu, lai selg. Aga ka seal, kus naeste piits wõõrdunud, teeb kurja suuga naene mehe ilma asjata wihaseks ja wastu okaliseks. Lahke nägu ja kasin suu on noore ja wana naesele kõige ülemaks ehteks mehe silmas. — Kilplas walmistati suur rõõmu- ja lustipidu meestele wastuwõtmiseks, kuhu mehed ja naesed üheskoos läksiwad. Aga mehed pidiwad mõnda noomitust naeste suust kuulma, kes nende pika ära olemise ajal wäga targaks ja osawaks oliwad läinud, iseäranis noomisiwad naesed neid: wirkuse ja tulise olemisega kõik jälle hääks teha ja korrale seada, mis seni kodu tegemata oli jäänud. Mehed lubasiwad jõudu mööda kõik naeste soowimised täita. Selle peale astusiwad Kilplased nõuupidamisele kokku: Mis kõige parem selle wastu oleks, et wõerad isandad neid edespidi mitte kui tänini kodust ära ei meelitaks ja ära ei kutsuks, waid igamees rahul oma talusse jääks ja enda asju wõiks toimetada? — Aga et päew juba lõpema kipus ja nimetut asja nõuupidamine wäga suur näitas, sellepärast wõeti ühemeelelisel arwus ette, asja teiseks päewaks jätta, kus unest karastatud waimud osawamalt suurt toimetust wõisiwad läbi arwata. Kui nüüd Kilplased targa jutudega, mis magusam ja armsam kui mesi, ja iseäranis pidude sööma laual kenam kui kuld ja hõbe on, niisamuti ka söögi ja joogiga (aga mitte enam kui tarwis, sest targad ei ole kusgil üleliigsed kui halbid) ennast täielikult oliwad rõõmustanud, lahkusiwad nemad ühest ära, ja läks igaüks oma koju. Need, kes kauem ei tahtnud walwada, pugesiwad sängi puhkama, keha ja waimu tulewa pääwa töö wastu karastama. — Wäga kahju, et nende unenägudest öösel midagi pikemalt ei wõi rääkida, aga seda ma tean, et niisuguste tarkade unenäus sagedasti enam tarkust leida on kui ühel meie sugusel ärksal kombel.