Kodanliku õhukaitse seadus

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kodanliku õhukaitse seadus



KODANLIKU ÕHUKAITSE SEADUS.

Antud Riigivanema poolt dekreedina 3. aprillil 1936.

I osa.

1. peatükk.
Üldeeskirjad.

§ 1. Riiklikkude ja omavalitsusasutiste ning ettevõtete, eraasutiste ning -ettevõtete ja kodanikkude enesekaitse korraldamiseks ning teostamiseks õhukallaletungide vastu ja nende puhul tekkinud kahjude kõrvaldamiseks asutatakse kodanlik õhukaitse (KÕ).

§ 2. Kodanliku õhukaitse ülesannetesse kuuluvad eriti:

1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu;

2) hoida alal korda õhukallaletungide korral;

3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset;

4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele;

5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist;

6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik.


2. peatükk.
Juhtimine ja teostamine.

§ 3. Kodanlikku õhukaitset riigis juhib ja teostab Siseminister vastavalt käesolevale seadusele ja kodanliku õhukaitse üldkavale, tegutsedes sellel alal kontaktis kaitsevägede juhatajaga.

Kodanliku õhukaitse üldkava töötab välja Siseministeerium, arvestades kaitsevägede juhataja seisukohti ja kuulates ära asjaomaste ministeeriumide ja omavalitsuste arvamusi. Üldkava kinnitab Riigivanem pärast selle läbivaatamist riigikaitse nõukogus.

§ 4. Kodanlikku õhukaitset korraldab Siseministeerium, kui see ei ole teisiti määratud kodanliku õhukaitse üldkavaga, politseivalitsuse, politseiasutiste ja politseijuhtide kaudu, kellele nõuandvateks ja abistavateks organiteks kutsutakse ellu kodanliku õhukaitse nõukogu ja komisjonid, kes koosnevad nende ministeeriumide, omavalitsuste, asutiste ja organisatsioonide esindajaist, kes oma iseloomult ja tegevuselt on seoses kodanliku õhukaitse korraldamisega.

Kodanliku õhukaitse juhid töötavad tihedas kontaktis kohapealsete kaitseväevõimudega, arvestades kaitseväe kavade seisukohti.

Kodanliku õhukaitse organisatsiooni ja KÕ nõukogu koosseisu määrab Vabariigi Valitsus Siseministri ettepanekul. Komisjonide koosseisu määrab Siseminister.

Kodanliku õhukaitse nõukogu asub Siseministeeriumi juures.

§ 5. Kaitseseisukorra väljakuulutamise korral, kui määratakse ametisse kaitsevägede ülemjuhataja, allub kodanlik õhukaitse temale.


3. peatükk.
Kodanliku õhukaitse jaotus.

§ 6. Kodanlik õhukaitse jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks.

§ 7. Kohustusliku kodanliku õhukaitse moodustavad isikud, kes teenivad neis riigi- ja omavalitsusasutistes ning -ettevõtetes ja eraasutistes ning -ettevõtetes, millistele kodanliku õhukaitse asutamine § 3 tähendatud üldkava alusel Siseministri poolt sunduslikuks tehtud, kui need isikud ei kuulu sellest sundusest vabastamisele vanaduse, tervisrikete või erilise elukutse tõttu.

Eelmises lõikes tähendatud asutiste ning ettevõtete juhatajad on kohustatud asutama ja korraldama Siseministri poolt antud üldistel juhtnööridel oma asutise ning ettevõtte kodanliku õhukaitse.

Kohustusliku kodanliku õhukaitse liikmetele on kodanliku õhukaitse tegevusest osavõtmine ametialaline tegevus.

§ 8. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse moodustavad kohustuslikust kodanlikust õhukaitsest vabad Eesti Vabariigi mõlemast soost kodanikud, kes astuvad vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingutesse, et oma võimete kohaselt täita neid ülesandeid, mis kodanliku õhukaitse kavas ette nähtud.

Ühingud tegutsevad põhikirja alusel, mis peab vastama Siseministri poolt kinnitatud normaal-põhikirja nõudeile. Põhikiri registreeritakse seaduslikus korras.

§ 9. Vabatahtlikud kodanliku õhukaitse ühingud võivad liituda ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise seaduses ettenähtud korras vabatahtlikuks kodanliku õhukaitse liiduks, mis tegutseb Siseministri poolt kinnitatud ja seaduslikus korras registreeritud põhikirja alusel. Põhikiri astub jõusse avaldamisega Riigi Teatajas. Liidu juhatuse kinnitab ametisse Siseminister.

Eesti Vabariigis võib asutada ainult ühe vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu.

§ 10. Siseministril on õigus:

1) lasta revideerida kodanliku õhukaitse ühingute ja nende liidu tegevust ja nõuda aruannete esitamist;

2) lõpetada tarbe korral liidu või ühingu tegevus, kui liit või ühing ei suuda või ei taha rahuldavalt täita põhikirjas ettenähtud kohustusi.

Vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu või ühingu tegevuse lõpetamise korral läheb likvideeritava organisatsiooni vara Siseministeeriumi valitsemisele ja kasustatakse kodanliku õhukaitse otstarbeks.

§ 11. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingud ja nende liit loetakse heategevate organisatsioonide hulka.

Kodanlikku õhukaitsesse puutuvais asjus on vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingute ja nende liidu kirjavahetus ametiasutistega vaba kantselei- ja tempelmaksust.

§ 12. Kui kohalolevatest organiseeritud jõududest ei jätku õhurünnakust tekkinud kahjude kõrvaldamiseks, on kodanliku õhukaitse juhtide või politsei nõudmisel kohustatud tarbe korral võtma osa kodanliku õhukaitse tegevusest kõik kohalviibivad kodanikud, vaatamata rahvusele ja kodakondsusele, kui seda kohustust ei piira kodaniku vanus, tervisrikked, riikide omavahelised lepingud ja rahvusvaheline õigus.

§ 13. Siseministril on õigus § 3 tähendatud üldkava alusel ja raamides anda ülesandeid kodanliku õhukaitse alal kaitsevägede juhataja kaudu kaitseliidule; samuti kohustada Eesti Punase Risti seltsi, tuletõrje organisatsioone ja tarbe korral ka teisi Eesti Vabariigis tegutsevaid seltse, ühinguid või nende liite võtma osa kodanliku õhukaitse tegevusest. Sellega seoses tekkivad erakorralised kulud kannab Siseministeerium.


4. peatükk.
Kohustused, õigused ja järelevalve.

§ 14. Kodanliku õhukaitse kohuste täitmisel vastutavad kodanliku õhukaitse liikmed ühesugustel alustel riigiteenijatega.

Kodanliku õhukaitse liikmetele ei maksta eritasu kodanliku õhukaitse ülesannete täitmise eest, arvatud välja Ametisõitude tasuseaduse (RT 33 – 1935) alusel makstavad lähetuspäevarahad.

§ 15. Riigi- ja omavalitsusteenijate tervisrikked, mis saadud kodanliku õhukaitse ülesannete täitmisel või selle tagajärjel, loetakse teenistuskohuste täitmisel saadud vigastusteks, mis annavad neile ja nende surma korral nende perekondadele pensionisaamise õiguse riigi- ja omavalitsusteenijate kohta maksva pensioniseaduse järgi.

Vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ning ta ühingute liikmed või § 12 põhjal abiks nõutud kodanikud, kes saavad vigastada kodanliku õhukaitse ülesannete täitmisel ja täielikult või osaliselt kaotavad töövõime või nende surma korral nende perekonnad, saavad pensioni ühistel alustel kaitseliitlastega. Vastavad pensionimäärad määrab Vabariigi Valitsus. Samuti tasutakse kodanliku õhukaitse kohuste täitmisel saadud vigastuse arstimise kulud.

Juhul, kui vigastada saanud kodanliku õhukaitse liige või § 12 põhjal abiks nõutud kodanik või tema perekond on õigustatud saama mõne teise pensioniseaduse järgi kõrgemat pensioni, siis makstakse neile nende soovil see pension, mis on suurem.

Eeltähendatud pensionid ja arstimiskulud makstakse riigi summadest.

Eraasutiste ja -ettevõtete palgalises teenistuses seisvad ja kohustuslikku kodanlikku õhukaitsesse kuuluvad isikud peavad Tööstusliku töö seaduse (VSK XI k. 2. jagu, IV jaotus, III ja IV peatükk) alusel eraasutiste ja -ettevõtete poolt olema kindlustatud haiguste ja õnnetusjuhtude vastu, mis võivad aset leida kodanliku õhukaitse ülesannete täitmisel.

§ 16. Kodanliku õhukaitse üldine järelevalve allub Siseministrile, kellel on õigus kontrollida isiklikult või alluvate ametiisikute kaudu kodanliku õhukaitse tegevusvalmis olekut.

Samasugune kontrollimise õigus kodanliku õhukaitse tegevusvalmis oleku üle on ka kaitsevägede juhatajal kokkuleppel Siseministriga.

§ 17. Müügile lastav gaasikaitse varustis (gaasitorbikud, gaasikaitse ülikonnad j.t.) peab olema varustatud kodanliku õhukaitse kontrollmärgiga. Kontrollmärgiga varustamise korra ja viisi määrab Siseminister.


5. peatükk.
Kulud.

§ 18. Kodanliku õhukaitse korraldamise ja teostamise kulud kantakse:

1) riigiasutiste ja -ettevõtete kaitseks – vastavate ministeeriumide poolt eelarve korras;

2) omavalitsusasutiste ja -ettevõtete ning kodanikkude üldiseks kaitseks – omavalitsusasutiste poolt eelarve korras;

3) eraasutiste, -ettevõtete ja -hoonete kaitseks – nende omanikkude poolt.

Peale selle kasustatakse kodanliku õhukaitse korraldamiseks sissetulekud, mis hangitud vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ja ühingute poolt.

§ 19. Kodanlikku õhukaitset korraldavate riigiasutiste ja -ettevõtete eelarve ettepanekutesse võetakse vastavate ministrite korraldusel kodanliku õhukaitse üldkavas ettenähtud tööde teostamiseks tarvilikud summad. Lubatud summade kulutamine toimub kodanliku õhukaitse üldkava korras Siseministrilt kindlaksmääratud töödeks ja temalt antud juhtnööride kohaselt.

§ 20. Omavalitsused ja nende ettevõtted, kellele kodanliku õhukaitse korraldamine sunduslik (§ 7), on kohustatud igal aastal määrama vähemalt ½% korraliste kulude eelarvetest kodanliku õhukaitse teostamiseks.

Eelmises lõikes nimetatud summade kulutamise kava kinnitab Siseminister, arvestades kaitsevägede juhataja seisukohti.

§ 21. Kui eraasutise või -ettevõtte omanik, ka majaomanik, kellele kodanliku õhukaitse asutamine tehtud kohustuslikuks (§ 7), ei täida antud tähtajaks Siseministri poolt antud määrusi kodanliku õhukaitse korraldamise alal või täidab neid puudulikult, siis vastav omavalitsus teostab nende määruste nõuded sundkorras omaniku kulul. Kulud nõutakse sisse administratiivkorras.

§ 22. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ja ühingute poolt korraldatud korjanduste, annetuste, toetuste või muul seaduslikul teel soetatud raha ja muu vara jääb nende valdusse ja kasustatakse kodanliku õhukaitse korraldamiseks Siseministrilt antud juhtnööride kohaselt.

Riigikontrollil on õigus revideerida vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ja ühingute majanduslikku tegevust.

§ 23.Kodanliku õhukaitse tarbeasjade sissevedu vabastatakse tollimaksust Majandusministri poolt Siseministri ettepanekul.


6. peatükk.
Seaduse elluviimine.

§ 24. Käesoleva seaduse elluviimiseks Siseministril on õigus:

1) määrata kodanliku õhukaitse üksikasjalik korraldus ning kodanlikku õhukaitset korraldavate ja juhtivate kui ka muude sel alal tegutsevate ametiisikute ja organite üksikasjalikud ülesanded, õigused ja kohused;

2) anda ülesandeid riigi- ja omavalitsusasutistele ning -ettevõtetele käesoleva seaduse ja kodanliku õhukaitse üldkava alusel;

3) anda kodanikele kohustavaid määrusi nii sõja korral kui ka rahuajal alarmide toimepanemise, liiklemise, valgustustulede kustutamise, tulikahjude vastu võitlemise, korra alalhoidmise, evakuatsiooni, hajutamise, gaasikaitse ja aerobakterioloogilise kaitse korraldamise kohta, peale selle gaasivarjundite ja gaasikindlate ruumide ehitamise kohta kokkuleppel Teedeministriga ning sanitaarala kohta – kokkuleppel Sotsiaalministriga;

4) anda muid määrusi käesoleva seaduse alusel.

§ 25. Senised õhu- ja gaasikaitse ülesandeid taotlevad vabatahtlikud ühingud, seltsid või liidud, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel koostatud põhikirjade nõudeile ja endid neile nõudeile vastavalt kuni 1. juuliks 1936 ümber ei korralda, lõpetavad tegevuse oma põhikirjas ettenähtud korras.


II osa.

Kriminaalseadustikku täiendatakse § 1771 järgmises redaktsioonis:

§ 1771. Süüdlast selles, et ta ei täitnud sundmääruse eeskirju, mis antud kodanliku õhukaitse kohta, karistatakse:

arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.


III osa.

Käesolev seadus hakkab maksma avaldamisega.

Tallinnas, 3. aprillil 1936.