Kodukaunistamise hoogtöö algab üleriiklikult
| ||||||||||
Aktsiooni patrooniks on riigivanem K. Päts. ― Kodukaunistamise keskkorralduse esimene nõupidamiskoosolek oli neljapäeva õhtul Kadrioru lossis riigivanema juhatusel.[muuda]
“Selle aktsiooniga muudame oma kodu ja maa ilusamaks ja oma inimesed tervemaks”, ütles riigivanem.[muuda]
Kodukaunistamise hoogtöö, mille algatamiseks enne ülestõusmise pühi peaministri asetäitja K. Eenpalu kokkukutsel oli kaks laiemat nõupidamist ja mille järele asuti tervilikkude eeltööde tegemisele, saab nüüd kindla organisatsioonilise kuju. Neil päevil moodustati kodukaunistamise hoogtöö keskkorraldus, mille edaspidise
tegevuse peajooned ja põhimõtted kiideti riigivanema poolt heaks.
Riigivanem K. Päts andis oma nõusoleku hakata kodukaunistamise hoogtöö patrooniks.
Kodukaunistamise hoogtöö kuulutatakse
üldrahvuslikuks ülesandeks,
mida teostatakse üleriiklikult nii maa, alevite kui ka linnade ulatuses.
Kodukaunistamise hoogtöö ülesannetesse kuulub: kodude ja koduümbruse välisilme tõstmine ja arendamine, avalikkude paikade ja hoonete välisilme korrastamine ja kaunistamine, puiesteede ja parkide rajamine ning istutamine, mälestusmonumentideümbruse ning mälestuspaikade kaunistamine, kirikute ümbruse ja kalmistute korrastamine ning kaunistamine, kaasaaitamine Eesti lipu aktsiooni teostamisele.
Kodukaunistamise hoogtöö juhtijaks ja teostajaks on üleriiklik organisatsioon,
kelle organiteks on. Peakomitee ja tema juhatus, tehnilised komiteed, maakomiteed, vallakomiteed ja linnade ja alevite komiteed.
Peakomitee
koosneb järgmistest isikutest ning asutuste ja seltskondlike organisatsioonide esindajaist:
1) siseminister, 2) põllutööminister, 3) teedeminister, 4) haridusminister, 5) sotsiaalminister, 6) riikliku propaganda talituse juhataja, 7) piiskop, 8) metropoliit, 9) kaitseliidu ülem, 10) riigimaade ja metsade valitsuse direktor, 11) koolivalitsuse direktor, 12) riigiparkide valitsuse direktor, 13) maaomavalitsuste liidu esimees, 14) linnade liidu esimees, 15) põllutöökoja direktor, 16) majaomanikkude koja direktor, 17) põllutööministeeriumi asundusameti juhataja, 18) teedeministeeriumi ehitusjärelvalve inspektor, 19) Isamaaliidu esimees, 20) tuletõrje liidu esimees, 21) põllutöökoja ehitustalituse juhataja, 22) Eesti maanaiste keskseltsi esinaine, 23) Eesti õpetajate liidu esimees, 24) Eesti metsaühingute liidu teaduslik sekretär, 25) Eesti maakodu kaunistamise seltsi esimees, 26) ülemaalise maanoorte ühenduse esimees, 27) ülemaalise Eesti noorsoo ühenduse keskjuhatuse esimees, 28) Eesti haridusliidu esimees, 29) piimaühingute keskliidu esimees, 30) Eesti tarvitajate ühisuste keskühingute (ETK) juhatuse esimees, 31) Eesti põllumeeste keskseltsi esimees, 32) rakenduskunsti ühingu (RaKü) esimees.
Peakomitee ettevalmistavaks ja
täitvaks organiks on juhatus,
kes koosneb viiest liikmest: esimees ― sotsiaalminister O. Kask, esimehe asetäitja ― riikliku propaganda talituse juhataja H. Oidermaa, teedeministeeriumi esindaja ― ehitusjärelevalve inspektor ― arhitekt J. Ostrat, põllutööministeeriumi esindaja ― riigimaade ja metsade valtisuse direktor J. Luik, põllutöökoja esindaja ― nõuandetalituse juhataja A. Eckbaum.
Juhatuse peasekretäriks on riikliku propaganda talituse nõunik R. Paris. Juhatuse esimees on ühtlasi ka peakomitee juhataja.
Hoogtöö alal maa aosas on moodustatud põllutöökoja juures tehniline komitee, mille koosseisu kuuluvad: põllutöökoja nõuandetalituse juhataja A. Eckbaum, põllutöökoja ehitustalituse juhataja arhitekt A. Volberg, Eesti metsaühingute liidu teaduslik sekretär E. Vester.
Hoogtöö alal linnade ja alevite osas on teedeministeeriumi juures moodustatud tehniline komitee, mille koosseisu kuuluvad: teedeministeeriumi ehitusjärelevalve inspektor arhitekt J. Ostrat, riigiparkide valitsuse direktor P. Päts, majaomanike koja esindaja A. Kask, Eesti metsaühingute liidu teaduslik sekretär E. Vester, teedeministeeriumi järelevalve inspektuuri peaarhitekt K. Bölau, rakenduskunsti ühingu “RaKü” esindaja R. Nyman.
Maakonna ulatuses
juhib kodukaunistamise hoogtööd maakomitee koosseisus: maavalitsuse esimees ― juhatajana, maainsener või arhitekt, maakonsulent, maakoolivalitsuse juhataja, Isamaaliidu maakomitee esindaja.
Kohalikud komiteed valdades kodukaunistamsie hoogtöö läbiviimiseks kutsutakse tegevusse vastava vallavanema poolt, nii et igas omaette eralduvas valla osas leksid komiteed hoogtöö teostamiseks.
Nende komiteede koosseisu kutsutakse kohapealsete seltside ja ühingute juhtivaid jõude, üksikuid juhtivaid tegelasi ja kohapealseid eriteadlasi-nõuandjaid, nagu konsulendid, metsaametnikud ja teised.
Komiteede tegevusse astumise eest kannab hoolt vallavanem.
Linnades ja alevites on vastavate komiteede tegevusse kutsumine ja nende komiteede tegevusse astumise eest hoolitsemine linnapeade ja alevivanemate ülesandeks.
Neljapäeva õhtul kell 7 oli Kadrioru lossis riigivanem K. Pätsi eesistumisel kodukaunistamise hoogtööks moodustatud
keskkorralduse nõupidamiskoosolek,
millest võtsid osa peakomiteesse kuuluvad isikud ja tehniliste komiteede liikmed. Kokku üle 40 inimese.
Riigivanem tähendas sissejuhatuseks, et nõupidamine on kokku kutsutud töökava vastuvõtmiseks, kuidas meie kodude ja kodumaa kaunistamist läbi viia sihikindla hoogtööna, mille tagajärjed oleksid lühikese aja jooksul kõige silmnähtavamad ja kaugeleulatuvamad.
Siseminister K. Eenpalu refereeris üldjoontes kodukaunistamise aktsiooni
algatamisest ja seni sooritatud eeltöödest.
Ta märkis, et moodustati kaks komisjoni eriülesannete ettevalmistamiseks ― üks puude ja puiesteede istutamise, teine ― värvimise alal. On koostatud käsikiri broshüüriks, milles antakse lähemaid juhtnööre istutamiseks ja puuliikide valikuks. Värvimise alal oli peamiseks ülesandeks leida standartvärvitooni. Siin ei ole veel saadud ettevalmistustöid lõpule viia.
Keskorganisatsioon moodustati nii, et peakomiteesse paluti peamiselt esindajad meie suurematest avalik-õiguslikkudest kui ka eraorganisatsioonidest, milledel on suured allumisringkonnad. Nii näiteks kuulub kirikule peale kirikuhoonete üle maa suurel arvul avalikke paikasid surnuaedade ja muu näol, kus kodukaunistamise aktsiooni läbiviimisel jätkub suurel määral tööd. Selle tlemused peavad olema otsekohe nähtavad. Kui see tegevus seltskondlike asutuste ja organisatsioonide ühisel pingutusel ja seltskondliku töö viisidel ette võetakse,
annab see kindlasti märgatavaid tagajärgi.
R. Paris, juhatuse peasekretär, seletas lähemalt
komisjonide tööst.
Pude istutamise komisjon pidi juhtnööride koostamsiel arvestama teatud praktilisi nõudeid ― esijoones silmas pidama maanteede korrashoiu tingimusi. Klassiteede palistamisel ilupuudega on nõutavaks tunnistatud, et sinna ei istutataks niisuguseid puid, mis teid liiga varjavad. Nii võiksid siis klassiteedele istutamisele tulla ainult
pärnad, paplid, pihlakad ja okaspuudest ainult lehis (Larix).
Sissesõidu- ja külavaheliste teede kaunistamiseks soovitatakse tarbekorral võtta ka teisi puuliike, nagu kaske ja tamme.
Väljaantava broshüüri jaoks koostatud tekst sisaldab peale muu juhiseid selle kohta milliseid määrustikke peaks arvestama puude istutamisel ja kuidas teostada lähema koduümbruse kaunistamist. Siin on jäetud suurem vabadus. Peale selle antakse ülevaade tehnilisest käigust puude istutamisel ja propageeritakse elav-aedasid. Edasi antakse juhtnööre, kust saab istutusmaterjali. On toodud nõuandepunktid ning juhitud tähelepanu metsaametnikkudele, kes võiksid kohtadel anda lähemaid juhiseid.
Värvimise alal on veel tarvis lahendada rida küsimusi. Üldiselt on põhimõtted püstitatud. Komisjon on arvamisel, et
värvimisel ei saa kogu ulatuses läbi viia ühtlast tooni.
Küll aga katuste värvitooni valikul võib võtta aluseks peamiselt punast tooni, kuna puukatuste värvimisel saab tehniliselt hõlpsasti tarvitada rootsi punast. Seinavärv jääb lahtiseks, antakse põhimõttelisi juhtnööre, kuidas värvimist peaks teostama. Komisjon on arvamisel, et nende põhimõtete selgitamiseks on tarvis tuua näiteid, mis annaksid pildi, kuidas värvimistöö tuleb läbi viia. Ühtlasi arvati, et on tarvis värvimise näidete juurde tuua retsepte lihtsates vahekordades, mille abil inimesed võiksid siis ilma suurema tehnilise abita omal käel värvimist teostada.
Riigivanem K. Päts kodukaunistamise ülesannetest[muuda]
Nende refereerivate seletuste järele riigivanem K. päts märkis järgmist: “Ei tarvitse vist palju sõnu selleks raisata, et selgeks teha,
kui üksluist pilti meie kodumaa pakub elamute ja hoonete poolest.
Koduümbruse kaunistamisele on seni rohkem rõhku pandud Lõuna-Eestis. Kui mina aastat 35 tagasi Põhja-Eestisse asusin ja mul varakevadel esimene sõit Tallinnast maale tuli teha, see oli Hageri kihelkonda, siis jäi tunne, et põhja-Eesti talupoeg elab nagu hunt oma augus. Majade ümbruses ei olnud ühtegi puud ega põõsast näha, õued pori täis, maa küntud sagedasti otsa akna all. Põhja-Liivimaalt tulles tundus, nagu oleksin kuskilt kaugelt siia sattunud. Liivimaal oli pilt rõõmsam, võis silmata värvitud maju. Aga siin: katustel õled sassis, aknad värvimata, uksed ripakile. Tuli mõte, kas niisuguses kodus võib tulla sooja ja ülevat tunnet, kui inimene isegi ei märka, missuguses seisukorras ta elab.
Sõitsin kord kitsaroopalisel raudteel, kui see oli alles avatud ja sattusin järgmise stseeni pealtvaatajaks: üks väike talutüdruk pakkus kasetorbikus maasikaid müüa; siis tuli üks mõisahärra, niisugune rohelise kübaraga ja kullisulega ja küsis kangel keelel, kust tüdruk need marjad ja kasetohu saanud,
kiskus kasetohu käest ja astus marjadele peale otsekohe rahva silmade ees.
Siis ma sain aru, et Põhja-Eestis on niisugune olukord, et inimene ei saa ennast inimesena tunda ja ei märka ise ka, kui armetus seisukorras ta niisuguse olukorra juures on. Hiljem, kui tuli rohkem tundma õppida mõisniku ja talupoja juriidilisi vahekordi, selgus, et Põhja-Eesti oli järele jäänud Liivimaast juriidiliste õiguste ja üldise arenemise poolest. Je selle tagajärjel olid siin elumajad palju viletsamad kui lõunapool. Nii näeme, et
elumajade ja üldse kodu kaunistamise tung oleneb ikkagi sellest, missugused on kodaniku õigused.
Otsekohe on tunda, kuidas selle tagajärjel ilutunne on kujunenud. On kodaniku õigused avaramad, kohe meie näeme arenenud ilutunnet, mis rahuldust otsib.
Meie ei saa öelda, et meie ka oma iseseisvuse ajal oleksime oma kodude kaunistamise alal palju edasi jõudnud, kuid meil on maakohti, näiteks Vändras ja selle ümbruses Toris, kus elumajad on värvitud ja on väga nägusad, kuid on ka niisuguseid kohti, kus leidub veel korstnata elumaju. Hiljuti sõitsin Läänemaal ja nägin tee ääres korstnata talu. Samast talust noored mehed seisid tee ääres. Avaldasin oma imestust ja ütlesin, et see on noorte meeste kohta päris häbiasjaks. Neil endilgi oli häbi olnud ja nad olid öelnud, et näe, riigivanemgi pani tähele, et maja on korstnata.
Möödunud kevadel Poolas ― Galiitsias ― olles võisin jälgida sealset elu ja võin öelda, et kui kuskile kõrgendikule tõusid ja alla vaatasid, siis olid need
majad seal kõik kui pildil.
Väikesed savimajakesed valgeks lubjatud, punased telliskivikatused, õued puhtaks pühitud, kõnni kui ballisaalis. Õue ümber on kaks-kolm suurt rohelist kirsipuud, punane katus ja valge maja, ― see kõik kokku andis väga ilusa pildi. Maa on seal iseenesest halb ja inimesed elavad viletsamalt kui meil, kuid kodukultuur näis siiski meie omast kõrgemal. Sain ühe maakonna agronoomiga kokku, kes seal puude istutamise tööd korraldas; ta ütles, et ta sel kevadel üle 5000 puu oli istutanud. Ta viis mind tee äärest läbi ja näitas, kus ta rajoon oli. Seal olid kõik suured tee ääred kirsi-, pirni- ja teatud sorti õunapuid täis istutatud.
Meil seni oma iseseisvuse ajal ei ole saadud sellele rõhku panna, aga ma arvan, et kui kutsume võõraid inimesi meie kodumaale, siis nad ei tule üksi meie sadamalinnadesse, vaid tahavad
ka maal ringi käia.
Mulle räägiti, et ühes omnibuses on korraga kaheksat keelt kõneldud, seal on olnud inglasi, sakslasi, prantslasi ja teisi. See juba kohustab meid, et meie oma väljanägemise poolest ei oleks nagu abessiinlased, igal pool hallid majakesed.
Välimuse järele tehakse otsus maa kultuuri, rahva ja kõige kohta. Ja kui tahame ka välispidi endile head hinnangut saada, siis on meil kodukaunistamisel ja üldiselt maa näo kaunistamisel suured ülesanded ees.
Seda tööd ei ole kerge teha. Siin on eeskätt tegemist vanade traditsioonide ja eestlase teatud iseloomu omadustega. Meie inimene ütleb, et niisugune tegevus on edevuse tagaajamine. Tean üht juhtu Viljandimaalt, kus poeg ehitas ilusa kivist taluhoone üles, aga vana peremees jäi surmani vanasse majja ja kirus pealegi poega, et see harrastab ilmaaegset toredust, et mitmed põlved on seal elanud, mispärast tema peab teise majja minema. Siin on kangekaelsusega tegemist ja seda tuleb vanemate inimeste juures iseäranis arvestada.
Mulle tundub, et meie oma noorsoo juures, kes vabalt üles kasvab, kes parema hariduse saab, selleks tööks palju pinda leiame.
Sellepärast arvan, et
meie hoogtöö juures tuleb rõhku panna kasvavale noorsoole ja keskmisele vanusele.
Ilutunde arendamine on ka suur sotsiaalne ülesanne. Kui oleme kodu suhtes esteetiliselt suuremate nõudmistega ja puhtuse armastajad, siis on kergem ka kogu seltskonna elu kõrgemale tõsta ja üles ehitada. Meil on noor ja elujõuline sotsiaalminister, kes on oma linna kaunistamisega üldiselt tuttavaks saanud ja sellepärast ma panin temale raske ülesande, et ta näitaks, kuidas seda sotsialset tööd tuleb ka teistel aladel teha, mitte ainult vaeseid ja viletsaid inimesi toitam vaid ka tervetele inimestele sotsiaalalal abi anda.
Tahaksin uskuda, et sellele sotsiaaltööle kogu seltskond kaasa aitab ja et see töö tõepoolest leiab laialist poolehoidu.
Kodukaunistamise töö on seoses ka tervishoiuga.
Iluga käib kaasas puhkus.
Meie kodude kaunistamise alal on kodumajanduskotta kuuluvad organisatsioonid palju ära teinud. Sellele vaatamata on aga veel palju tehas. Ilusas kodus peab valitsema tervis ja elurõõm. Kui meie tõstame oma kodu ilu, siis seega tõstame oma kodanikkude tervist, elurõõmu ja elamistahet.
Mina usun, et selle aktsiooniga meie ei muuda üksi oma kodude ja maa ilmet väliselt, vaid sellega meie muudame oma inimesed tervemaks.
Meie siin põhjamaal pikkade hämarate sügisilmadega jääme oma loomu poolest kuidagi külmadeks ja kalkideks. Ilu otsimine aitab palju kaasa, et muutume ise soojemaks ja rõõmsamaks.
Tooksin eeskujuks Soome. Kui teie seal sõidate, ei leia teie kuskil lagunenud maja, mis kuidagi torkaks silma. Sõitsin mineval suvel Soome presidendiga maal ringi ja ma just otsisin ja vaatasin, kas ei ole niisugust maja, mis oleks lagunenud või korrast ära. Ei, kõik oli väga ilus, inimesed olid seal küll lihtsalt, kuid puhtalt riietatud. Turu linna ümbruses nägin väikseid tööliste majasid, mis oli kenad kui nuku-kastid.
Kui meie sellele tööle hoo anname, siis igas talus hakkab see töö peale ja
ühe aastaga võime palju ära teha.
Oma valla kohta pean ütlema, et ma lubasin nende koolile oma puukoolist niipalju noori õunapuid kui nad tahavad. Aga kooliõpetaja ütles, et ta ei taha neid puid, et kes hakkab seda aeda harima, ja ei võetud puid. Vallavalitsus ütles sedasama. Ja koolimaja juures kasvavad ohakad ümber maja. Ja see on kõik. Meie inimestele tuleb veel palju õpetada loodusearmastust.
Arvan, et see on suur ja kasvatav ülesanne. Loodusearmastus viib oma kodu kaunistamisele. Kui inimene aga nagu hundiaugus peab oma elu mööda saatma, siis igaüks mõtleb, kuidas linna pääseda, seal on puhtamad korterid, saab kinos käia ja kõiksugu lõbustused. Vanemad inimesed katsuvad veel töötada oma kodu juures, aga noorsugu põgeneb ära. Seepärast ma vaatan sellele ülesandele mitte ainult kui välise ilu tagaajamisele, vaid kui sotsiaalsele ülesandele, kus meil ilu kasvatamisega kodu jääks terveks, armasks ja meie elu muutuks niisuguseks, kust ruttu ära ei joosta linnadesse, vabrikutesse, vaid kus iga puu ja põõsa pärast, mis istutatud ja kohale pandud, tuntakse rõõmu ja tuntakse kahju, kui nende juurest peab lahkuma.
Paluksin kõiki, kes vaevaks on võtnud selle töö juurde tulla, et nad seda tööd kõige oma tähelepanekuga, jõuga ja paremate tundmistega aitaksid edasi viia. Isiklikult ütlen, et kõige armetum ja looduse poolest vaesem maa võib ilus olla, kui näed seal inimese võitlust ja tahet maale ilusamat kuju anda ja seda harida. Kui viletsal maapinnal on ilusad hooned, inimesed on puhtad, terved ja rõõmsad, siis võid unustada, et see maa on vaene. Meil on selles mõttes väga palju teha, rohkem, kui paljudel teistel. Ja meil materjali on selleks. Meie inimesed on siiski palju rohkem vastuvõtlikumad ja haritumad kui mujal.
Loodan palju meie noortelt kooliõpetajatelt ja noortelt maavalitsuste tegelastelt selles mõttes, et nad ei ole seotud vanade traditsioonidega. Nad on revolutsiooni ja sõja läbi teinud ja peaks vist nii olema, et see ka inimeste iseloomu on julgemaks teinud. Ja kui keskkohalt sellele tööle veel hoogu antakse ja natukene ka rahalist toetust, ― minu käsutada on mõned summad loteriist, mis üldkasulikkude ettevõtete toetamiseks mõeldud ja ma võiksin neid kasutada, kui esialgu tarvis tuleks näiteks instruktorite väljasaatmiseks ja muuks ― siis peaks sel tööl tagajärgi olema. Soovin, et kogu jõu ja innuga asutakse nüüd kodukaunistamise aktsiooni läbiviimisele.”
Järgnevatel sõnavõttudel lisati veel ühte ja teist aktsiooni organisatsioonilise külje ja mõnede eriküsimuste kohta. Propaganda juht H. Oidermaa konstateeris
üldist elavat huvi ettevõetava hoogtöö vastu.
Kohe peale esimeste nõupidamiste hakkas tulema järelepärimisi kohtadelt, paluti nõu ja üksikasjalikke juhtnööre. Nii siis tundub, et see aktsioon paisub ruttu. Alakomiteede moodustamine maakondade ja valdade ulatuses järgneb nüüd kohe. Tuleval nädalal võib igalpool alata töö. Kirjalikud juhised valmivad selleks ajaks. Mõnel pool on istutamisega juba algust tehtud. Kooliõpilased ja maanoorte ringid on omal käel asunud asja juurde, kuid oleks parem, kui see tegevus areneks igalpool ühtlaselt.
Sotsiaalminister O. Kask, kes on peakomitee juhatuse esimees, avaldas lootust, et peakomiteest osavõtnud organisatsioonid oma jõud nüüd kohe liikuma panevad. Käesolev aktsioon peab kaasa aitama üldisele sotsiaalsele arengule ja minister loodab, et tal korda läheb kõiki suuri organisatsioone, nagu kirikut, naiskodukaitset ja kirikut uue ministeeriumi juures sotsiaalsele tööle ligi tõmmata.
Siseminister K. Eenpalu: Koduste teede äärde võiks soovitada istutada ka kirssisid ja õunapuid. Meie inimesi peab hakkama harjutama,
et sissesõiduteid palistavad ka viljapuud,
nagu seda näeme lõunapoolsetes maades. Värvimise aktsioon kujuneb tänavu vist suuremaks, kui istutamise hoogtöö; kuid
kogu see aktsioon ei ole mõeldud ainult üheks aastaks.
Mis puutub rahalistesse ressurssidesse, siis pea kõigil maavalitsustel on kodukaunistamise otstarbeks pandud juba summasid kõrvale. Maavalitsusi hoiatati juba varemalt, et tuleb uusi ülesandeid. Selle peale hakati summasid korjama.
Metsadevalitsuse direktor J. Luik andis ülevaate riigi puukoolide ja taimeaedade tagavaradest istikute alal. Need on ülejäägid metsaistutamise töödest. Metskondades leidub metikuid pärnasid, vahtraid, tammesid, jalakaid, saari (1,5―2 mtr. kasvult) kokku umbes 75.000, keskesid ja pihlakaid piiramata arvul. Ilupuid taimeaedadest võiks saada (kasvult 25 sm. kuni 2 mtr.) 141.700 tükki; metskondade taimeaedade ülejäägid okaspuude alal: mändi 149.000, kuuski ― puukoolides 69.700, taimeaedades 501.000, metsikuid 75.000; Tartu ülik. õppemetskonnast saaks ilupuid üle 150.000.
Lõpuks dir. Luik soovitas istutamisbrohüris kirjeldada ka
väikeste salude, metsatukkade istutamist üksikute talude juurde.
Niisugused puudetukad (100―150 puud), mis mõjuvad monumentaalselt, pakuvad peale ilulise otstarbe tuulevarju. Siit võivad talud võtta ka oma tarbepuud.