Krati-raamat/Kas on tulihänd tõesti olemas?

Allikas: Vikitekstid
Krati-raamat
Matthias Johann Eisen

VI.

Kas on tulihänd tõesti olemas?

Üleüldiselt ustakse weel meie päiwil, et tulihänd tõesti olemas. Mõnigi targem mees ütleb ennast tulihända näinud olewat. Ainult need, kes sügawamat õpetust saanud, salgawad tulihänna ära. Ses raamatus räägitakse tulihännast alati nii, nagu oleks tulihänd tõesti olemas. Kudas on nüüd lugu tulihännaga?

Tulihännad on tõesti olemas, aga oma olemise poolest on nad teist moodi kui rahwas usub. Meiegi päiwil wõib mõne korra taewa all midagi lendamas näha, pikk tule juga järel. Seep see tulihänd ongi. Kuid see tulihänd ei ole mingisugune waim, nagu rahwas arwab, waid wähemal kujul langew täht, ehk suuremal moel õhukiwi ehk muu õhu nähtus (aeroliit ehk meteor). Need langewad taewa alt, tule sora järel, maa peale maha, waowad ka tihti maa sisse. Et rahwa tulihänd niisugustest õhukiwidest oma alguse saanud, seda tõendab mõnigi jutt. Korra ajas mees ratsahobusega tulihända taga ja wiskas lähemale jõudes tulihända kiwiga. Wali praksumine oli kuulda ja tulihänd langes suurena kiwina Tapa jaama tee äärde maha, kus kiwi weel praegu näha. Teise korra lõikasiwad paar meest tulihända nähes oma pastla paelad katki ja arwasiwad nüüd tulihänna waranduse kätte saawat. Midagi langes tõesti maha ja tulihänd kadus. Mehed jooksiwad tulihänna raha ära wõtma, leidsiwad aga raha asemel kuuma kiwi.

Niisugune tuliste kiwide mahalangemine ja õhunähtuste ilmumine sünnitas rahwa meelekujutustes tulihänna. Luulewaim tegi sarnase lendawa õhunähtuse olemiseks, kes raha ehk warandust weab. Mõnigi waras wõis seda wiisi wõera warandust omandada ja wara kadumise süü tulihänna selga lükata. Kui arukorral niisugust õhunähtust katuse ungast sisse nähti minewat ja maja põlema süütawat, siis seletas rahwas seda nõnda, et tulihänd, kes peremehele tänini warandust wedanud, ennast peremehe üle pahandanud ja kättemaksmise tujus maja põlema süüdanud.

Tulihänd ei ole seega midagi muud kui iseäraline tuline looduse nähtus, kellele luulewägi oma ehted kaunistuseks ümber pannud.

Ses raamatus saab alati nii räägitud, nagu oleks warandust kandja tulihänd olemas ja peale selle weel hulk tema sugulasi. Siin tahetakse nimelt rahwa arwamisi tulihänna ja ta suguseltsi kohta esitada ja sellepärast on siin rahwa kõnewiisi ja arwamisi kinni peetud. Ilma aegu oleks, kui iga kirjatüki lõpetusel hakaksime kordama, et, ehk küll rahwas nii ja nii usub, lugu ometigi nii ei ole. Mis me siin tulihänna olemise kohta oleme ütelnud, see maksab igal pool, ka seal, kus näitab, nagu annaksime me rahwa tulihännale elu õigust. Ei, rahwa tulihänd oma suguseltsiga piab kolikambrisse astuma waranduse wedamise und puhkama ja asemele astub ainult teaduse tulihänd, kui ülepea tulistele õhu nähtustele wana nime tahame jätta, teaduse tulihänd, kes inimeste eluga ja oluga mingisugust tegemist ei tee. Teaduse tulihänna seletamine ei kuulu aga enam selle kirjutuse piiridesse.