Kuninga-jutud/Kudas karjapoiss kuningaks sai
5.
Kudas karjapoiss kuningaks sai.
J. Karu, Pärnust (Helmest).
Ühel karjapoisil olnud wäga wali peremees. Peksnud alati karjapoissi. Karjapoiss saanud enam peksa kui leiba.
Korra kadunud õhtul karjasel lehm ära. Küll otsinud lehma, aga ei leidnud. Ei julgenud koju minna. Teadis julgesti, mis palk kodu ees ootab. Siisgi ei wõinud parata. Ajanud karja koju. Peremees leidnud kohe, et üks lehm kadunud. Tõmmanud poisi kinni ja peksnud hirmsasti. Kui küll arwanud olewat, saatnud poisi ilma söömata metsa lehma otsima.
Poiss läinud metsa. Kõndinud metsas nuttes edasi, tagasi. Wiimaks tulnud poisile hall wanamees wasta. Wanamees kohe küsima: „Miks sa nutad pojuke!“
Poiss rääkinud ära. et tal lehm kadunud. Saanud sellepärast juba peksa ja et tea, kui palju weel saab.
Wanamees warsti trööstima: „Ära nuta, pojuke! Tule minule karjaseks! Ma annan ilusasti süüa. Mul wähem kari, sul parem elu!“
Poiss kaubaga rahul. Läinud wanale mehele karjaseks.
Nad käinud esiti ikka metsa mööda edasi. Wiimaks jõudnud ühe lageda koha pääle. Säält olnud puud ära raiutud. Sääl lagedal söönud üks härg rohtu.
Wanamees kohe poisile ütlema: „Muud looma mul pole kui see ainus härg siin. Seda wahi! Tahab härg juua, wii hallikale jooma! Siin sööb ta rohtu isegi!“
Selle pääle wiinud wanamees poisi õõnsa puu sisse. Sääl olnud all ilusad toad.
Wanamees näidanud karjapoisile ühe toa ja ütelnud: „Siin on sinu elu korter ja siin on härja laut. Siin söök, siin jook! Siin söö, joo ja wahi härga!“
Wanamees läinud selle pääle oma teed.
Karjane söönud kõhu täis ja läinud siis wälja härga wahtima. Söötnud härga, jootnud härga.
Härg aga ütlema: „Mina olen rammus küllalt ja wõin ise enese eest muretseda. Kui tahad, söö kõht täis ja heida magama!“
Poiss arwanud, et magamist wäga ära kulub. Poiss ja härg läinud koju. Poiss söönud kõhu täis ja heitnud magama. Tüki aja pärast ajanud härg ometi poisi ülesse.
Ärkades tõmmanud poiss käega üle suu. Ja näe: habe magamise ajal suhu kaswanud! Härg aga jäänud magamise ajal wäga kõhnaks.
Poiss härja käest küsima: „Kui kaua aega ma magasin?“
Härg wasta: „Seitse aastat!“
Poiss nüüd kohe sööma. Härg aga ütlema: „Oled tubli poiss! Oled mind ilusasti hoidnud. Mina wõin isegi enese eest muretseda. Mine parem rändama. Mine siit hommiku poole. Esiti tuleb sul teel waskõuna aed waskpuudega ja õuntega wasta. Hoia, et sa säält ühtki õuna ei wõta ega puudu. Siis tuleb hõbeõuna aed wasta. Ära säältki õunu wõta. Wiimaks tuleb kuldõuna aed kuldpuudega ja kuldõuntega. Ära neidki puudu. Selle pääle jõuad kuninga linna. Sääl on kuningal tütar ära nõiutud ja on kirstuga kirikus. Muidu ei saa kuninga tütar nõidusest lahti, kui üks noormees teda sääl kolm ööd ei walwa. Palju on sääl walwamas käinud, aga ükski pole kolme ööd läbi walwanud. Kui linna saad, mine walwama! Kirikusse minnes käi kirik kohe läbi, risti ja pikuti. Ka käärkammer ja kellatorn käi läbi. Pane esimene öö üks, teine öö kaks ja kolmas öö kolm rida küünlaid altari pääle põlema, wea kriips ümber altari, wõta piibel kätte ja loe. Ööse tuleb kuninga tütar kirstust wälja, otsib jälgi mööda kõik kiriku läbi kuni wiimaks altari ette jõuab. Kuninga tütar kutsub sind altarist wälja, palub, nutab, hirmutab, aga ära sa altarist wälja tule. Tuled sa altarist wälja, murrab ta sind ära. Kui su käsi hästi käib, siis tuleta ka mind meelde!“
Poiss hakanud minema. Härg läinud ühes. Teel tulnud neile waskaed wasta. Poiss ei unustanud härja keeldu ega wõtnud õunu. Edasi minnes tulnud hõbeõuna aed wasta. Ka säält ei wõtnud poiss. Kuldõuna aiast wõtnud poiss ühe õuna ja pistnud tasku. Härg märganud seda küll alt silma, aga ei lausunud poisile sõnagi.
Poiss jõudnud edasi minnes kuninga linna. Härg jäänud wärawa taha, poiss aga läinud linna. Lahkudes ütelnud härg poisile: „Ära mind unusta, kui su käsi hästi käib!“
Poiss lubanud härga meeles pidada. Läinud kohe kuninga juurde. Ütelnud, et tahab kuninga tütart walwada. Kuningas saanud wäga rõõmsaks. Lubanud poisile hääd palka, kui poiss kolm päewa walwab.
Poiss läinud õhtul kirikusse, teinud härja õpetust mööda. Käinud kõik kohad läbi, teinud altari ümber kriipsu, pannud rea küünlaid altari pääle põlema ja läinud ise altari ette piiblit lugema.
Enne keskööd tõusnud kuninga tütar kirstust ülesse, jooksnud jälgi mööda kirikus ja kellatornis kõik kohad läbi ja tulnud wiimaks altari ette. Küll palunud mesikeelil poissi altarist wälja tulla, küll nutnud, küll hirmutanud, aga poiss ei tulnud. Kell 12 läinud jälle kirstu tagasi.
Teisel õhtul teinud poiss jälle kohad jälgi täis, pannud kaks rida küünlaid altari pääle põlema, wedanud kriipsu ümber altari ja läinud ise altari ette piiblit lugema.
Kesköö ajal tõusnud kuninga tütar jälle ülesse, otsinud poisi jälgi mööda ja tulnud wiimaks jälle altari ette. Küll palunud, küll meelitanud, küll nutnud, küll hirmutanud. Aga poiss ei tulnud wälja. Kell 12 läinud kuniga tütar jälle kirstu tagasi. Hommikul olnud kuningas wäga rõõmus, et poiss kaks ööd juba hästi walwanud.
Kolmandal õhtul läinud poiss jälle kirikusse. Teinud niisama jälgi, pannud kolm rida küünlaid põlema ja hakanud ise jälle piiblit lugema.
Enne poolt ööd tulnud kuninga tütar kirstust wälja. Jooksnud jälgi mööda jälle kiriku läbi. Otsinud kellatornis. Kui säältki ei leidnud, tulnud altari ette. Jälle palunud poissi wälja tulla, aga ei poiss tulnud. Nüüd karanud kuninga tütar altari aia pääle ja tahtnud üle altari karata. Astunud üle esimese ja teise küünla rea ja pistnud jala üle kolmanda rea, aga ei saanud säält enam edasi.
Kui kell 12 löönud, läinud kuninga tütar poisi juurde ja ütelnud: „Sina oled minu suur häätegija. Tuhat tänu sulle! Sa oled mind nõidusest ära päästnud! Kui ma altaril küünalte wahel seisin, oli mul suur walu. Oleksin ma sind kätte saanud, oleksin sind ära murdnud!“
Nüüd läinud nad kuninga juurde. Kuningal olnud wäga suur rõõm. Langenud rõõmu pärast poisile ja tütrele kaela. Ütelnud poisile: „Et sa mu tütre oled nõidusest päästnud, annan ma ta sulle naeseks! Sa wõid minu asemele kuningaks saada. Poega mul ju ei ole. Poeg oli, aga kadus 14 aasta eest ära nagu tina tuhka!“
Selle pääle peetud nii toredad pulmad kui sarnasid wähe on nähtud. Pärast pulme annud kuningas walitsuse wäimehe kätte.
Kuningaks saades unustanud noormees endise sõbra härja hoopis ära. Aasta pärast sündinud kuninga prouale kaksikud. Nüüd tulnud uuel kuningale härg meelde. Läinud kohe sinna kohta linna taha, kuhu härg maha jäänud. Sinna saades näinud, et härg maa sisse wajunud. Ainult sarwed ja selgroo ots olnud weel näha.
Härg ütelnud kuningale: „Mind on raske siit wälja aidata. Tahad sa, wõid mind ometigi aidata.“
Kuningas lubanud.
Härg ütlema: „Muidu ei saa sa mind aidata, kui wõta oma kaks last jalgu pidi kinni ja tõmma mõlemaid nii palju lõhki, et weri wälja tuleb! Laste werega wõia mu selga ja sarwi. Siis pääsen siit wälja!“
Küll olnud kuningal raske oma lapsi lõhki kiskuda. Siiski wõtnud kuningas lapsed, wiinud iseäralikku tuppa ja kiskunud mõlemaid nii palju lõhki, et weri wälja tulnud. Selle werega läinud härja juurde. Wõidnud härja selgroodu ja sarwi.
Waewalt saanud kuningas wõidmisega walmis, kui ju härg maa seest wäljas olnud ja inimeseks saanud. Härjast inimene rääkinud nüüd, et tema selle kuninga poeg alla, kelle tütre mees enesele naeseks saanud. Tänanud õemeest südamest selle eest, et õemees teda nõidusest lahti päästnud. Muidu oleks ta igawesti pidanud nõiduse wande alla jääma.
Nüüd hakanud mõlemad koju pole minema. 7 aastat kulunud ära, enne kui koju jõudnud. Kuninga poeg ütelnud oma õemehele: „Kui sa kuldõuna poleks warastanud, oleksime 7 päewaga kodu saanud. Sa warastasid aga õuna ja sellepärast peame nüüd seitse aastat rändama.“
Nüüd läinud nad kuninga lapsi waatama.
Lapsed olnud alles woodis, nagu nad kuninga kodust minemise ajal woodisse jäänud. Olnud woodis ilma söömata ja joomata. Teine wisanud kuldõuna teisele kätte ja ütelnud ise: „See on sinu isa warastatud õun!“ Teine wisanud tagasi ja ütelnud: „See on sinu isa warastatud õun!“
Nii elanud lapsed 7 aastat.
Kohe wõtnud kuningas nende käest õuna ära.
Lapsed hakanud sedamaid kosuma ja kasuma.
Kuningas jäänud ikka kuningaks, aga endise kuninga poeg saanud talle kõige ülemaks nõuuandjaks.