Mine sisu juurde

Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/115

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
103
Wana aeg. Rooma riik. 2. piir: IV, § 62. Scipio.

ei leitud mitte süüdi, mis eest sõda oleks wõinud hakata. Sääl täitis Numidia kuningas Masinissa.Masinissa Roomlaste soowe, sest ta äritas Puunlast ühte puhku waenule tema piiridelt riisudes ja tema maaküljest osasid ära wõttes. Roomast ei ilmunud mitte palutud abi, sellepärast wõtsiwad Karthaglased ise mõega kätte ja ajasiwad riisuja maalt minema. Seda nimetas Kato lepingu lõhkumiseks ning kihutas Rooma rahwast Kolmas Puunlaste sõda: 149—146.kolmandalle Puunlaste sõjale 149.

Rooma nõudmised.2. Suure wäega läksiwad konsulid Sikelia saarde, et säält Afrika maale sõita. Aga Karthaglased tuliwad ja palusiwad armu ning tõendasiwad, et nad häda pärast, mitte lusti pärast, mõega kätte wõtnud. Rooma konsulid nõudsiwad 300 käemeest kõige suuremast soost õiglase alanduse täheks. Tõrkumata täideti seda käsku ja küsiti, mis Rooma senat weel nõuab. Selle pääle tõutati Afrikas wastust anda. Ja kui Rooma laewad Afrika randa jõudsiwad, tuliwad jälle Karthago saadikud otsust paluma. Nüüd kästi sõjalaewad Roomlaste kätte tuua. Kohkunud linn kuulis sõna. Aga ehmatades nägiwad nad oma wõimuse leeki taewa poole tõuswat. Jälle nõudis konsul: ‚kõik sõjariistad toodagu Roomlase kätte; nad seista Rooma warju all, kus neil mõeku ega piika tarwis ep olla‘. Ka ses tükis kuuldi sõna. Nüüd aga tuli kõige rangem käsk: „Wõtke oma loomad ja asjad kaasa ja minge linnast wälja, kunni kaks penikoormat mere kaldalt eemalle jõuate: sinna wõite elama jääda ja uut linna asutada!“ Saadikud tahtsiwad Rooma minna kergitust paluma, aga neile öeldi selge sõnaga: „Ei aita ükski oht ega roht: Karthago peab ära häwitatama!“

Karthago südidus.3. Seda wiimist pärimist kuuldes täitis hädakisa ja ahastus ja hirm terwe linna. Aga südimate südames hakkas tuline wiha leekima, nad äritasiwad meeleäraheitjaid julguselle, ja weel selsamal päewal tõutati wiimseni weretilgani armutumatele wasta panna. Hasdrubal waliti linna wanemaks, iga riigihoone ja tempelgi tehti sepipajaks, kus ehetest ja tarwiriistadest sõjariistu walmistati; mehed naesed, noored wanad, igaüks andis, mis tal oli, igaüks tegi, mis ta suutis, isamaa hääks ja wanemate linna päästmiseks. Orjadgi lasti kõik wabaks, et wõitlejate hulk kaswaks, aga ära-andjate seeme kauks.

Wõitlemine.4. Hirmutamisega ei läinud ärawõtmine Roomlastel mitte korda: wäega näitas seesama lugu olewat. Karthaglased tungisiwad sagedaste nii kange hooga Roomlaste kallale, et