ise kaebas mitu korda kurtes: „Varus, Varus: too mu legionid tagasi!“
Augustuse wiimsed päewad.7. Augustus otsis oma enese kasuga ühes ikka oma rahwa õnne ja hääd: sellepärast ei wihkanud teda keegi ega teadnud ta midagi hirmust ega kartusest oma elu pärast. Tema walitses 44 aastat üksi õnnelikult üle terwe Rooma riigi, kaitsis oma nime auuga teda wäljaspidi ja toetas teda teadusi ja kunstisid kaitstes ja harides seestpidi: tema oli Rooma rahwalle sedasama wäärt, mis Perikles Greeka rahwalle. Augustuse †: 14 p. Kr.Augustus suri, 76 aastat wana, aastal 14 pärast Kristuse sündimist Nola linnas waikseste ära. Tänulik rahwas aga tõstis tema pärast surma jumaliku auu sisse ning ta mälestus ei ununud hulga südamest iial.
Kristuse sündimine: 1.8. „Ka läks sõna keisrilt Augustuselt wälja, et kõik maailm pidi üles kirjutatama. Ja igamees läks ennast üles kirjutada laskma, igaüks oma wanemate linna. Sääl läks ka Joosep Galiläa maalt Natsareti linnast alla Juuda maale, ühte linna, mida hüütakse Bethlehemaks, et ta ennast sääl laseks üles kirjutada Maria oma kihlatud naesega. Ja kuna nemad sääl oliwad, sündis Jesus Kristus ilmale õndsaks tegema kõiki inimesi mitte üksi Rooma riigis, waid kõiges maailmas“ (waata Luka ewang. 2, 1 j. n. e.). Ja Kristuse sündimine on kõige tähtsam sündmus Augustuse ajast ja terwest ajaloost: Augustuse walitsuse 30. aastal oli maailma ajaloo pööri-päew.
Pärast Kristuse sündimist.§ 80. Augustuse sugulased auujärjel.
Tiberius: 14—37.1. Augustusel ep olnud poega. Oma ainu tütre oli ta oma sõbrale Agrippale abikaasaks annud. Sellel oli kolm poega; need aga saiwad kõik kurja käe läbi surma. Sellepärast sai Augustuse pojand Tiberius pärast tema surma keisriks. Seesama walitses esmalt hästi ja loodeti õnnelikku aega edasi kestwat. Aga Tiberius ei suutnud mitte kaua oma tigedat südant warjata: tema kautas rahwakogu ära; tema asutas suure soldatikogu, keda Prätorianid.prätorianideks kutsuti, kes Rooma linna ees leeris seisiwad ning rahwa rõhumiseks ja keisri käsu täitmiseks alati walmis oliwad; tema tegi Majesteetseadus.majesteetseaduse, kelle läbi igaüht, kes sõnaga ehk teuga keisri wasta eksis ehk riigi walitsuse üle nurises, surmaga ehk wangipõlwega nuheldi, ja ta saatis salakuulajad wälja nurinat ja uuenduse himustust tähele panema. Keda salakuulajad tähendasiwad, langes ilma armuta. Langenute seas oli ka keisri wennapoeg Cäsar Germanikus, keda rahwas ja wägi kalliks pidas. Kapreä saarel.Oma prätorianipääliku Sejanuse nõuu pääle
