oli Nero enese Kuldhoone.„kuldhoone“, mis sellesama kingu otsa ehitati, kelle pääle linn oli asutatud. Täieste 14 aastat oli seda wiisi Nero Rooma riiki oma meeletuma elu ja pööraste tegudega piinanud ning ise, nagu ta ütles, „Roomlaste koerakannatust“ imeks pannud, kui korraga mäss möllama hakkas. Keegi ei kaitsnud tigedat walitsejat. Pikse müristamise all põgenes ta Roomast lähidalle mõisa, aga ei julgenud maja sisse minna. Taga-ajajad oliwad kannul ja ägades ning kaebades pistis ta ühe orja abiga omale oda rindu. Nero †: 68.Temaga suri Augustuse wiimne sugulane.
II. Järk: Walitud keisrite walitsus.
§ 81. Soldati keisrid troonil.
Vespasianus: 69—79.1. Pärast Nero surma oli ühe aastaga kolm keisrit: ihnus Galba langes, Otho tõusis, aga hukkas enese priiskaja Vitelliuse eest, keda soldatid surmasiwad ja jõkke wedasiwad. Alles Vespasianus seadis jälle seadused seisma ning kohendas korra rõhutud riigis elama: tema haris senati umbrohust, andis talle wanad õigused tagasi, parandas waralaeka walitsust, elas ise wiisakat elu. Sõjad.Ka on tema sõdade läbi tähtjas: tema ajal lahkus praegune Hollandi maa Rooma walitsuse alt; see wasta heideti Britannia saar alla ja lõpetati Juuda riik ning häwitati Jerusalema linn tulega ära aastal 70.
Juuda riigi ots.2. Rooma maawalitsejad oliwad Juuda maad liig rängaste rõhunud ja rahwast mässama sundinud. Aga ei maksnud wahwus: Roomlaste suurem wägi tungis Vespasianuse all mässajad päälinna ja hakkas neid sääl ümber piirama. Vespasianus waliti sellel ajal keisriks. Tema jättis piiramise oma poja Tituse hooleks ning läks ise kodumaale. Juuda wiletsus.Ärarääkimata oli ümber piiratud Juuda rahwa häda: linn oli kuhjani rahwast täis, nälg ja janu, tõbed ja tülid, segadused ja seltsiriiud oliwad hõelamad waenlased, kui Roomlaste mõek. Armupakkumine ei aitanud: allaheitmist ep olnud. Jerusalema ärarikkumine: 70.Tormiga wõeti linn ära, põletati tulega, mis põles, kisti kätega maha, mis järele jäi, ega jäetud „kiwi kiwi pääle“. Ka tempel põles ära, ehk küll Titus teda tahtis alles hoida. Juuda rahwas pillati laiali, hulk müüdi ära pärisorjaks. Kõiges selles sõjas aga oli 1½ miljonit Juuda rahwast otsa saanud. Titus pühitses Rooma jõudes oma isaga toreda triumphuse „langenud Sioni tütre“ üle: praegu on weel Roomas auuwäraw näha, mida selle wõidu auuks ehitati, kelle pääle ka wõidumärgid on ülesse maalitud.
Titus: 79—81.3. Vespasianuse järele sai ta poeg Titus keisriks. Juuda sõjast saadik oli ta liig wali ja armutu alamate wasta olnud. Aga nii kui ta auujärjele istus, muutis ta meel nii teiseks, et Roomlased teda „inimese soo armuks ning rõõmuks“ nimetasiwad. Mitte ühte päewa ei tahtnud ta hääteuta mööda lasta. Alati oliwad ta käed lahti, kus abi tarwis. Ja õnnetus käis tema riigis mitmes kohas wäga rängaste: nälg, katk, maawärin laastasiwad rahwast ja tegiwad palju kahju. Tema walitsuse ajal, aastal 79, hakkas Vesuviuse mägi Kampania maal nii wäga tuld ja tuhka, suitsu ja sulakiwi wälja purskama, et ta kolm linna, Herkulanumi, Pompeji: 79.Pompeji
