Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/179

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
15
Keskaeg. I. osa. 1. piir: III, § 98. Attila.

Rooma toredus segamini. Kuningas ise aga jäi igas asjas oma wanade kombete juure: kuna teised piul kuldwaagnalt Rooma rooga sõiwad, näris tema puukausist toorest liha ning kuna teised pillide ja pasunate hüüdmisel rõõmust õiskasiwad, jäi tema nägu aina tõsiseks, nagu istuks ta kohtujärjel.

Attila sõjad.4. Esimene suurem sõjasõit wiis Attila kaugelle Armenia maale, kus ta Persia riigist hulga saaki kaasa tõi. Siis aga tungis ta üle Donau jõe ning laastas Ida-Rooma riiki: hulk linnasid, külasid, lossisid tõusiwad tules taewa alla. Päälinngi wärises. Kolm wäge, mis talle wasta saadeti, wõideti ära. Alles tükk maad, mis lõuna poolt Donau jõge wõitjalle lubati, ja 2100 naela kulda aastas maksu suutis teda maalt wälja saata. Sääl läkitas Vandali kuningas Geiserich (94, 2) talle käsu, et Lääne-Rooma riigi kallale läheks ning tõutas talle teisest küljest appi tulla. Ning et Attila kosjakäik, kus ta Rooma keisri õde ja üht osa riiki omale päris, nurja läks, wõttis Hunnlaste kuningas nõuuks Lääne-Rooma riiki ära wõita.

Attila sõda Lääne-Rooma wasta: 451.5. Enam kui poolmiljoni sõjamehi kaasas, astus Attila kewadel 451 teele. Donau kaldalle, kust läände tungiti, ei jäetud urtsikukestki: kõik häwitati ära. Rheini jõest mindi üle. Burgundia kuningas ja tema sõjamehed, kes teed tahtsiwad kinni panna, kautati ära, riismed sunniti kaasa minema. Aga ka Roomas ei magatud. Ülempäälik Aetius.Aetius oli suure waewaga läänepooliste Germanlastega lepingu teinud, ‚üheskoos harimata pääletungijate wasta minna‘; kõik abiwäed läksiwad Lääne-Gothi kuninga Theodorich.Theodorichi lipu all Aetiusega ühes, kelle järel Rooma wäehulgad käisiwad, Hunnlasele wasta. Suurel lagedikul, mis Katalaunumi linna juures, jõudsiwad ida ja lääne wäed wastastikku kokku. Siin pidi otsus tehtama, kas Europas kristlik haridus wõi hobusesööjate toorus pidi tulewikus walitsejaks saama. Katalaunumi lahing: 451.Sügisisel päewal 451 algas kuulus Hunni lahing. Wahwaste wõideldi mõlemil pool. Iseäranis tungiti Lääne-Gothlastele pääle, sest neid pidas Attila kõige tähtsamaks. Teised Rooma abiwäed põgenesiwad. Theodorich langes. Hunnlased õiskasiwad. Sääl tõttas langenud kuninga poeg Thorismund.Thorismund lõwijulgusega Gothlaste ette ja hüüdis neid oma kuninga surma kätte tasuma. Uus eitlemine — Hunnlased taganesiwad. Öö warju all ruttas Attila oma wankriwalli taha ja laskis siin suure riida kilpidest ning sadulatest üles laduda, et ennast kõige waranduse ning naestega ära põletada, kui waenlaste keskelt wälja ei pääseks. Aga wõitjad oliwad ise nii palju mehi kautanud, et nad „pakku peletatud lõwit“ püüdma minna