Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/18

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
6
Wana aeg. Ida maa. II, § 4. Egiptuse rahwas.

enne kui ta luba sai rahupaika minna. Sellepärast püüdsiwad Egiptlased oma surnuid kalliste rohtude ning salwide läbi, miska surnukeha wõidsiwad, kõdumise wasta kaitsta. Niisugusid „kaitsetud kehasid' kutsutakse Muum.muumiks. Aga ep olnud mitte luba, igaüht salwidega wõida, sest enne pidi surnukeha üle kohut mõistetama ning otsust antama, kas ta hää wõi hõel olnud. Surnukohus.Kohtumõistjad oliwad papid, kes waljuste igast eksitusest aru nõudsiwad. Ja kui surnu sugulased, kes wastutajaks oliwad, mitte ei suutnud süüd wabandada, sündis sagedaste, et kohtumõistjad wõidmise ära keelsiwad, ning süüalune pidi, oli ta kuningas ehk künnipoiss, oma 3000 aastalist waewa-teekonda algama. See nuhtlus oli Egiptuse rahwa meelest hirmsam kui surm, ja kartus selle eest hoidis mõndagi meest santusest ning hõelusest ja mõndagi ülemeelist kuningat ülekohtust eemal.

Egiptuse ajalugu.4. Egiptuse ajaloo muistsest ajast ei teata palju. Nimetatakse aga, et üleüldse Egiptuses 26 Warao suguwõsa riigi asutusest otsani olla ühe teise järele walitsenud. Kõige wanem kuningas olla Menes.Menes olnud, kes riigi rajanud ja Memphise linna päälinnaks ehitanud. Mõni aeg pärast teda walitsesiwad Cheops, Chefren, Mykerinos (umbes 2500 aastat enne Kristust), kes kõige suuremad pyramidid ehitasiwad: 100,000 meest olla 40 aastat igaühe kallal töös olnud. Pärast neid sai Möris oma järwe läbi kuulsaks, mis ta maa niisutamiseks laskis kaewada. Pea pärast seda tuliwad ida poolt Hyksod.Hyksod ehk karjakuningad, kes Egiptlastest wõitu saiwad ning 500 aastat Põhja- ja Kesk-Egiptuse üle walju wäega ning kange käega walitsesiwad, kunni Lõuna-Egiptuse kuningad, kes „sajawärawises Thebäs“ walitsesiwad, nad maalt minema tungisiwad. Sest ajast algas Egiptuse maale parem aeg, mis ligi 100 aastat kestis. Kõige kuulsam kuningas sellel ajal oli Sesostris.Ramses ehk Sesostris, kes lõunasse ja põhja wõidulippu kandis, Äthiopia maa alla heitis, Syrias ja Arabias wägewaid tegusid tegi, kellest mitmed wanemad mälestused piltkirjal tunnistust toowad. Mõni sada aastat hiljem walitsesiwad Äthiopia kuningad 50 aastat Egiptuse üle: Sabako ehk So, Sebek ehk Sethos, Terck ehk Tirhaka oliwad nende nimed. Wõeraste walitsus lõppis, kui 12 meest ühel meelel, ühel jõuul ja nõuul oma sõjameestega wasta hakkasiwad, ise siis üheskoos ohjad oma kätte wõtsiwad: nende walitsust kutsutakse Dodekarchia.dodekarchiaks. Aga mitme woli ei kestnud kaua: Psamtik wõttis palkas Greeklasi oma teenistusse, kogus suure sõjawäe kokku, wõitis oma ammetiwennad ära, ja asutas ise uue kuningriigi. Tema oli südi sõjamees, aga ka kartmata kuninga nime all: ta ei kartnud papiseisuse keeldu ega kuulnud nende käsku, waid tegi, mis maale teadis hää ning tulusa olewat. Tema kaswatas kauba-ajamist, kutsus Greeklasi Egiptuse maale ning asutas neid sinna elama, wõttis teisi sõjateenistusse, et nende pääle häda ajal wõiks toetada. Aga papiseisusest läksiwad pääle 200,000 mehe, kui nägiwad, et nurin ei mõjunud, Äthiopia maale, kus Meroe kuningas neile ühe maakonna eluasemeks andis. Psamtiku poeg Neku.Neku kaswatas kauba-ajamist, laskis Fönikia laewamehi ümber Afrika maa sõita, wõttis neid hulga oma teenistusse, alustas kanali kaewamist, mis Wahe merd Punase merega pidi ühendama. Aga ta katse, ida maid oma alla heita, läks nurja, sest Karchemisi kohal sundis teda Babeli