tedagi põdema sundis. Seda märgates käskis ta oma nooremat poega Ludwigit, kui talle kirikus hulga rahwa kuuldes riigiwalitseja kohused oli meele tuletanud, Ludwigi kroonimine.ise eneselle kuldkrooni pähä panna. Selle pääle ootas keiser rahulikult oma Karli Suure †: 814.wiimist tundi, mis 814 kätte jõudis. Weel selsamal päewal wõiti tema surnukeha kalliste rohtudega ära ning maeti Aacheni doomkirikusse, ise täies keiserlikus ehtes kullaga rohkeste kaetud, kuna haud kiuni müüriti ning keiserlik pitsar pääle wajutati.
§ 106. Karli Suure riigi lagunemine.
Ludwig Waga 814—840.1. Karli Suure poeg Ludwig I. Waga oli oma kaunist kaswatamisest hoolimata liiga wõimetu, kui et ta Franki riigi üle tarwiliselt oleks suutnud walitseda, sest ‚ennemalt oli ta kloostrikodanikuks kui kroonikandjaks sündinud‘. Seda märkasiwad nii hästi wälised waenlased, kui ka sisemised wõimsad, würstid ning piiskopid, ja igaüks püüdis omal wiisil tema nõdrusest kasu saada. Nõuuandjate jutu järel kergitust lootes Riigijagamine.jautas keiser riigi oma kolme poja Lothari, Pipini ja Ludwigi wahele ära; Lothar sai suurema osa ning pidi, kunni isa elas, kaaswalitseja, hiljemini keisri nime kandma. Kuid lootus ei läinud täide: lesk keiser kosis Baieri grahwi tütre Jutta kaasaks ning nõudis wanemate poegade käest teises abielus sündinud pojale Karlille üht osa riigimaid tagasi. Nemad aga läksiwad, sõjariistad käes, oma isa wasta ning Lothar wõttis ta Walewäljal: 833.„Walewäljal“ wangi, laskis teda „kirikunuhtlust“ kannatada ning käskis kloostrimüüride taga oma tunnikest oodata. Säält päästis teda küll noorem poeg Ludwig ning tõstis ta auujärjele tagasi, aga tänu asemel jättis teda isa pärast Pipini surma päranduse osast hoopis ilma. Sellepärast kogus Ludwig wäge kokku ning läks isa wasta. Kuid enne wõitlemise algamist heitis Ludwig Waga mure koorma all hinge.
Karli Suure riigi ärajagamine.2. Waewalt oli isa surnud, kui Lothar I. walitsuse ohjad terwe riigi kohta peusse wõttis ning nooremaid wendi oma laenulisiks tunnistas. Kumbgi aga ei tahtnud oma õigusi käest anda: mõek pidi otsust tegema. Ludwigi ja Karli ühendatud wäed ühelt, Lothari wäed teiselt poolt jõudsiwad Fontanetumi linna juures wastastikku kokku ning werises lahingis sunniti Lothar rahu nõudma. Kaks aastat wältas läbirääkimine: siis tehti Verduni leping: 843.Verduni lepingus 843 rahu kindlaks. Selle lepingu järele jautati Karli Suure riik kolmeks iseriigiks: Lothar I. sai Italia ühes Lothringia maaga, Karlille anti Lääne-Franki riik Prantsuse maa nime all, Ludwigi päralt jäiwad Ida-Franki maakonnad, mida sest saadik Saksa maaks hüüti. Iga riik oli sest ajast isepäinis olemas ning omal jõuul elamas.
II. Järk: Saksa maa.
§ 107. Riigi asutus.
Ludwig Sakslane: 843—876.1. Verduni lepingu järele sai Ludwig, liignimega Sakslane, esimeseks Saksa maa kuningaks. Ta walitses tugewa käega ning kindla waimuga: kaitses wahwaste oma noort riiki wäliste waenlaste, Norman-
