Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/216

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
52
Keskaeg. II. osa. 1. piir: II, § 129. Gottfried.

linna juures suur Türgi ratsawägi ära ning rutati Syria maale. Aga wahe ajal oli ristiwäe seas suur toidupuudus ning päälikute keskes sündinud segadused palju pahandust sünnitanud, nii et mitmed isepaika lahkusiwad; nii läks Gottfriedi wend Balduinus ida poole ning asutas Eufrati kaldalle, kus ta Edessa: 1097.Edessa linna ära wõitis, esimese ristisõdijate riigi. Pääwägi jõudis küll pärast mitmesugust wiletsust Antiochia: 1098.Antiochia linna alla, aga wast üheksakuise piiramise järel wõeti linn ära-andja abil ära. Kuid kõigest kolm päewa oliwad Kristlased puhkanud, kui arutu suur Türgi wägi wärawa ette ilmus. Pea oli linnas häda nii suur, et kõikide lootus kadus. Sääl leiti ühe Prantsuse preestri juhatamise järele Püha oda.„püha oda“, kellega Kristus ristisambas läbi pistetud, pääkiriku altari alt üles ning see leidus waimustas poolnälginud sõjamehi nii, et nad sedamaid lahingit algasiwad ja piirajad põgenema ajasiwad. Antiochia jäeti Bohemundi käe alla ning wägi sammus Jerusalemma poole edasi.

Jerusalema all: 1099.3. Kewadel 1099 paistsiwad Emmause kinkudelt Jerusalema tornid ristisõdijate silma. Ärarääkimata rõõm täitis kõiki: nad langesiwad põlwili, andsiwad maapinnale suud ning laulsiwad kiituselaulusid. Aga kõige rängem töö seisis alles eel: linn oli wäga kindel, hulk sõjamehi sees ning ristiwäe hulk nii kokku sulanud, et waewalt 20,000 jala- ning 1500 ratsameest mõeka kanda suutsiwad. Ometi hakati ju teisel päewal Piiramine.piiramisega pääle, ehk küll tarwilistest masinatest, toidust ja weest suur puudus oli. Jerusalema ärawõtmine: 15. Julil 1099.Siiski tungis 39 päewa hiljem kahepäewase tormijooksmise järele ristiwägi suure häälega hüüdes: „Jumal tahab seda! Jumal on meiega!“ Jerusalema linna sisse 1099. Nüüd algas hirmus Werewalamine.werewalamine: ei hoolitud noorest ega wanast, naesest ega lapsest, ühelegi wäärusulisele ei antud armu! Ühes ainsas moschees tapeti 10,000 Türklast, kunni wereojad ustest wälja woolasiwad ning surnute auur hukkajad eemalle hirmutas. Juudid põletati ühes oma synagogaga ära. Surnuwirnad, wereojad, maha löödud liikmed täitsiwad uulitsad ning hooned. ‚Ep olnud niigi palju Muhametlasi ja Juutisid elusse jäänud, kui surnumatmiseks tarwis.‘ Aga siis tõttasiwad kõik, sõrmed risti ja pääd katteta, kiituselaulusid lauldes Ülestõusmise kirikus.ülestõusmise kiriku“ ning ‚kiitsiwad ja auustasiwad silmaweega Jumalat, kes nende kätetööd korda saatnud‘.

Jerusalema kuningriik: 1092.4. Nii pea kui poolkuu asemel päätempli torni otsas hiilgaw rist säras, oli würstide esimene mure, linnale kindlat walitsust muretseda, kes teda uute pääletungimiste wasta suudaks kaitseda. Ja nõuukogul nimetati Palästina maa kuningriigiks