Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/230

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
66
Keskaeg. II. osa. 1. piir: VII, §§ 141. 142. VIII, § 143. Wladislaw I.

würstid kummardasiwad endid tema ette. Ka wõitis ta Lindanisa lahing: 1219.1219 Eestlased Lindanisa lahingis ära ning ehitas Eesti kantsi asemelle Daani linna Tallinna. Aga pea põgenes õnn „wõitja“ eest: tema sattus uues sõjas Schwerini grahwi wangi ning ei pääsenud säält enne, kui wõidetud maad tagasi andis; üksi Rügeni saar ning Eesti maal Harju ja Wiru maakonnad jäiwad nimepidi tema päralt. Järgmised kuningad oliwad läbistikku kõik nõdrad walitsejad. Üksi Waldemar IV.: 1340—1375.Waldemar IV., kes Eesti maa rüütlitele 1347 ära müüs, pidas tugewamini walitsusekeppi käes. Temaga kustus Estritsoni sugukond.

Sisemine elu Skandinavia riikides.2. Sisemise elu poolest seisis Daani ning niisamuti Norra ja Rootsi rahwas kohalt teise järje pääl, kui muud Europa riigid. Kõigis puudus, wähemalt suuremal osal, keskaja laenuwalitsus ning tema kaasas käija pärisorjus. Selle asemel oli kuninga wõimus riigipäewa läbi, kellest waimulik, mõisniku, kodaniku ja talupoja seisus osa wõtsiwad, kindlaisse piiridesse rajatud ning ühtlasi igale seisuselle, Norras alati, Rootsis ja Daanis wast hiljemini, walitsemise asjus ühewäärilised õigused osaks antud. Muidu oliwad igal seisusel ka oma iseõigused ning kohused. Üleüldse aga wõis rahwas enam terwe maa kui üksikute seisuste hääks tegew olla.


§ 142. Rootsi ja Norra maa.

Rootsi maa 12—14 aastasajani.1. Rootsi maal oliwad troonitülid iseäranis sagedad: kaks kuninglikku suguwõsa, teine põhjapoolse, teine lõunapoolse rahwa abil, wõitlesiwad aina üksteisega ning harwa läks üks walitseja rahuga hauda. Wast siis lõppis tüli, kui wahwa herzog Birger: 1250.Birger oma wähe-ealise poja auujärjele awitas ning ise walitsuse ohjad tugewaste käes hoidis. Rahu kaitsemiseks ehitas ta Stockholmi linna kindluseks ning parandas seadusi. Sellegipärast ep olnud ta järeltulijatel rahulist walitsust ja wiimne neist, Magnus II.: 1363.Magnus II., aeti troonilt ära ning kroon anti Meklenburgi herzogille Albrechtille (§ 161, 1).

Norra maa 12—14 aastasajani.2. Sarnane rahutu lugu kestis Norra maal, kunni Hakon V.: 1220.Hakon V. segadused lõpetas ning oma walitsuse üle Islandi saare ja Grööni maa lautas. Tema poeg Magnus VI. parandas wanu ning andis uusi seadusi. Ka tegi ta otsuseks, et walitsus ikka wanema poja kätte pidi saama ning keelis piiskoppide wastarääkimise troonipärimise asjus ära: seega oli wana tüli juur hoopis ära kustutatud. Hakoni VII. suri wiimne Haraldi Kenajuukse järeltulija ning uued trooniseadused walmistasiwad Norra ja Rootsi maa ühenduseks teed ette (161, 2).



VIII. Järk: Slaawlased.

§ 143. Poolakad.

Poola maa jaguwürstide all.1. Poola maale asutati 13. aastasaja algusel Wene eeskuju järele jaguwürstide walitsus kuninga asemelle. Sest Wladislaw I. jautas riigi oma poegade wahel ära ning tõstis seaduseks, et ikka kõige wanem sugukonna liige „suurwürst“ ja ühtlasi teiste würstide ülemwalitseja pidi olema. Seega oli ta alalise waenulõkke põlema sütitanud: nooremad ei tahtnud wanema wõimusest midagi teada, waid tegiwad kõiges, tihti sõjariistade abil, oma tahtmist. Aga säherduste kodutülide läbi jäi riik nii nõdraks, et Wenelased oma maakonnad, mis Poola walitsuse alla sattunud, hõlpsaste tagasi wõitsiwad.