ta naabruses elawate suguharude wõimust wähendada: kord peeti nendega sõda, kord sobiti ühe ehk teisega sõbrust, kord äritati neid üksteise wasta waenule, igast tegemisest otsiti kasu. Nii kuulsiwad rüütlid korra, et Leedulased Eesti maal: 1205.Leedulased südatalwel Eesti maale riisuma läinud: Semgallaste abiga walwati teel, wõeti ‚arutu hulk saaki rööwlite käest ära, surmati, keda kätte saadi, aga ka Eesti wangide pääd raiuti otsast maha‘, „sest et nemadgi ristiusu wasta olla“.
Eesti sõjad.5. Sõdima hakati Eestlastega wast siis, kui Liiwlased suuremalt osalt surnud, riismed alla heidetud ning Lätlased endid piiskopi käsualuseks tunnistanud oliwad. Ugaunia, nüüdne Wõru ja Tartu maakond, nägi kõige enne rüütlite salku oma nurmedel: ‚endiste asjade õiendamiseks‘ ilmus Saksa wägi Otepää ees: 1208.Otepää ette, piiras ning põletas tema ära, ise tõttas saagiga tagasi 1208. Ugaunialased aga ja Sakalased, nüüdselt Wiljandi maalt, ruttasiwad järele, ‚tegiwad Lätlastele palju kahju‘ ning piirasiwad nende linna[1] Bewerini sisse. Tormi ajal puhus üks preester walli pääl pasunat: seda kuuldes jäiwad Eestlaste odad ja nooled seisma: nad kuulatasiwad, nõudsiwad rahulepingut, aga pöörsiwad, sest et ‚Lätlased paganatega rahu teha ei wõiwat‘, asjata koju tagasi. See wasta ruttas, kui Eestlased waewalt oliwad sõjariistad käest maha pannud, Läti wanem Russin suure hulgaga Sakalas: 1205.Sakalasse ning hukkas ja riisus hirmsaste: teadmata tungiti hoonetesse, isad emad, imewad lapsed hallid raugad, poisikesed tütarlapsed, kõik löödi armuta maha, „kunni käed enam sorgata ei suutnud“! Kaasa weeti palju saaki ja ‚suure rõõmuga wõtsiwad preestrid ning rüütlid oma osa wasta‘. Eestlastega aga tehti rahu, kunni Saksa maalt abiwäge tuleks. Sellegipärast käisiwad uued salgad Eesti radadel, surmasiwad mehi, riisusiwad wara ning wedasiwad selle maa wiisi wasta naisi ja neitsid hulga kaupa ära, mis edespidi kõigiti suuremal mõedul sündis. Alalist waenu lootsiwad Eestlased suurema lahingi läbi lõpetada. Warsti walwas sellepärast nende malewa Wõnnu all: 1210.Wõnnu lossi ees, kuhu uus ordomeister Volkwin, kui Vinno Riias rüütli käe läbi hinge heitnud, elama oli asunud. Juba oli loss langemas, kui Liiwlane Kaupo rüütlitelle appi tõttas. Loss pääsis küll, aga Imera lahing: 1210.Imera jõe kaldal wõitsiwad Eestlased rüütlite, Liiwlaste ja Lätlaste ühendatud wäe nii ära,
- ↑ Eesti ja Läti linnad oliwad kantsid, igaüks järsu mäe otsa ehk soo keskelle ehitatud; ümberringi jooksis kõrge mulla- wõi kiwiwall, mõnikord pihapuudega wooderdatud; keskes seisis sügaw kaew; wäikesed hooned linna sees andsiwad häda ajal pääwarju.
