jälle auu sisse. Üleüldine riigipäew alustas tema tegewust: siia kutsus ta kõik riigiwürstid kokku oma laenulepingut uuendama. Kõik tuliwad, üksi mitte Ottokar.Ottokar, kes ennast „säherduse alatu ja waese mehe“ laenuliseks ei tahtnud tunnistada. Aga Rudolf läks ja sundis teda Austria maakonda käest ära andma ning Böömia kohta laenuwannet wanduma. Toredas riides ilmus Ottokar wõitja ette, aga keiser wõttis teda oma lihtsa halli wammusega wasta. „Böömia kuningas on tihti,“ ütles ta, „minu halli wammuse üle hirwitanud, täna naerab minu hall wammus korra tema enese üle!“ Kuid pea läks waen uueste lahti: Rudolf wõitis jälle, Ottokar ise langes Marchi lahing: 1278.lahingis Marchi jõe kaldal. Ometi jättis keiser Böömia maa Ottokari poja päralt. Sest saadik oli wäliste waenlaste poolt rahu.
Sisemine tegewus.3. Seda suurem oli Rudolfi tegewus riigi sisemisis asjus. Kõigepäält kinnitas ta oma kodust wõimust: Rudolfi kodune wõimus.Ottokari käest ära wõetud maad, Austria, Steiermargi, Kraini andis ta oma poegade kätte, tütred aga pani tema tähtsamaile würstidelle mehele, nii et ta nende abi oma tegemistes loota wõis. Niisamuti püüdis ta riigile wanu õigusi würstide käest tagasi muretdeda, mis talle paiguti suure waewa järele korda läks. Kohtupidamine.Hoopis tähtsam oli tema tegewus kohtuasjus. Ta ise käis riigi risti põiki läbi: awitas hädalisi, karistas sõnakuulmatuid, kautas rööwrüütlite wägiwalda (§ 135, 2). Üksi Thüringia maal lõhuti 66 rööwlossi maatasa ning 29 rüütli pääd langesiwad timuka kirwe all. Seadust, õigust, korda seadis ta igal pool jalale ning suri ülemailt ja alamailt ühte wiisi auustatud 1291. Saksa kroon aga jäi ligi poolteistsada aastat walitud keisrite päralt, siis wast sai Habsburgi sugukond jäädawalt keisritroonile 1438.
§ 152. Walitud keisrid Saksa auujärjel.
Keisrid igaüks ise suguwõsast.1. Kuurwürstikogu päralt, kellest kolm waimulikku ning neli ilmalikku riigiwürsti osa wõtsiwad, jäi ka edespidi täieline walimise õigus. Nende läbi astus pärast Rudolfi I. surma wapper Nassau grahw Adolf I.: 1291—1298.Adolf I. Saksa auujärjele. Aga tema ei täitnud walijate ega rahwa lootust, waid püüdis oma koduwõimust „jõuu ja nõuu kaudu“ laiendada ning jättis kuurwürstide sõnad, just oma tõutuste wasta, kõiges tähele panemata. Sellepärast mõisteti teda kuninga nimest lahti ning waliti Rudolfi I. poeg, Austria herzog Albrecht I.: 1298—1308.Albrecht I., riigi walitsejaks. Seda oligi seesinane auuahne würst ootanud ning tõttas nüüd krooni sõjariistade abil kätte saama, mis talle Göllheimi lahingi läbi, kus Adolf langes, pea korda läks. Kuid „ühesilmaline“ keiser oli endisest ahnem, sääl juures oma nõudmistes seisuste ja rahwaste iseõigustest lugupidamata, nii et ülemad ja alamad ühte wiisi temast wõerdusiwad.
