Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/257

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
93
Keskaeg. II. osa, 2. piir: IV, § 160. V, §§ 161. 162, Margaretha.

ükski ei julgenud wägewat wõitjat mingil kombel takistada: Balkani poolsaar oli ning jäi Türklase päralt ja tema walitsus kindlaks Europa pinnal. Üksi Albania würst, südi Standerbeg: † 1467.Standerbeg, kes janitscharide hulgas üles kaswanud, kaitses oma wanemate pärandust kunni surmani, mis pääle säälgi islam walitsema sai. Niisamuti hoidis wahwa Hunyadi (2) Ungria wabaduse Belgradi lahing: 1456.Belgradi lahingi läbi alal, ehk küll aeg ajalt Türgi rööwisalgad rajarahwalle islami wõimust mõegaga meele tuletasiwad.



V. Järk: Skandinavia riigid.

§ 161. Kalmari ühendus.

Margaretha: 1325—1402.1. Daani maal waliti pärast Waldemari IV. surma (§ 141, 1) tema tütre Margaretha, Norra kuninga Hakoni VIII. abikaasa, kuueaastane poeg kuningaks, kelle nimel, kunni ta täisealiseks saaks, ta ema pidi riigi asju toimetama. Et aga poeg ning mees wara suriwad, wõttis lesk riigi nõuukogu luaga walitsuse ohjad nii hästi Daanis kui Norras enese kätte ja juhatas mõlemaid riikisid kuningana osawaste ning wägewaste. Rootsi maadgi lootis ta oma käe alla saawat: sääl oli Meklenburgi Albrecht.Meklenburgi Albrecht (§ 142, 1), sest et ta riigi wara raiskas, ise häid päiwi päris, riigi kasu taga ei nõudnud, rahwa enese wasta wihale äritanud, nii et wõimsad krooni Margarethale pakkusiwad. Seda kuuldes läkitas talle Albrecht luisu meelehääks ning soowis, et ‚kuningas Püksatu tema pääl oma õmblusnõelu ihuks‘. Kuid pea oli pilkajal palk käes: Daani wägi ühtlasi Rootsi wõimsatega wõitis tema ära ning wangile pandi narrikaabu pähä. Sellegipärast sõditi weel mitu aastat, enne kui wastastikune rahuleping waenu lõpetas.

Kalmari ühendus.2. Nüüd wast wõis Margaretha oma plaaniga, ‚kõik kolm põhjariiki ühe krooni alla seada‘, awalikult ette astuda. Kalmari riigikogu: 1397.Kalmari linna kutsuti riigikogu kokku ning sääl wõeti otsuseks, et ‚edespidi Rootsi, Norra, Daani maa kui üks Skandinavia kuningriik ühe kuninga warju all peab seisma, kuna igas riigis oma isewiisid ning seadused pärast kui enne walitsema jääwad‘: seega oli kuulus Kalmari ühendus olemas 1397. Säälsamas waliti Pommeri herzog Erich: 1412—1439.Erich, Margaretha sugulane, ühenduskuningaks ning pandi talle Skandinavia kroon suure auu ning iluga pähä; walitsusekepp aga jäi tädi kätte, kunni surm ta silmad kinni surus. Kuid ühenduskroon oli rängem kui ette arwati: ei suutnud Erich ega Kristoph: 1439—1448.Baieri Kristoph, keda lahti lastud Erichi asemelle auujärjele tõsteti, korda kaitseda, tülisid takistada, rahutumaid waigistada. Pea lagunes warjuühendus ning iga riik toimetas oma asju iseäranis.


§ 162. Rootsi, Norra, Daani iseriigid.

Rootsi maa.1. Rootsi maa lahkus kõige esmalt ühenduse walitsuse alt. Sinna oli Erich Daanlasi ülemaiks ammetnikkudeks läkitanud, aga nende tore ning kõrk maksu pärimine ja alanduse nõudmine, säälselle rahwalle harjumata asi, tegi ülemad ning alamad rahutumaks. Wiimaks hakkas awalik waenuleek loitma, Daani ammetnikud aeti ära ja waliti üks