Kolumbuse palk.5. Haigena jõudis Kolumbus mõni aeg hiljem Hispaniasse, kus uued mured teda ootasiwad: kuningas Fernando (§ 158, 1) ei täitnud, mis enne oli tõutanud, waid wõttis temalt ammetid ja auunimed ära ning andis teistele. Päälegi kahandati tema tegu ning kiideti, ‚et teised sedasama oleksiwad teha wõinud‘. Niisuguste kiiduste ees olla Kolumbuse muna.Kolumbus korra muna kätte wõtnud ning öelnud: „Kes teie seast wõib selle muna püsti seada?“ Ning kui keegi korda ei saanud, wajutanud ta koore otsast wähe sisse ning muna seisnud. „Seda oleksime meiegi wõinud!“ hüüdnud nüüd mehed ühest suust. Kuid kohe kostnud Kolumbus: „Tõsi küll! Teie oleksite wõinud, mina olen teinud!“ Nii walmistati kuulsalle Genualasele tema wana ea sees mitu kibedat silmapilku, mis tal õnneks kaua kannatada ep olnud, sest Kolumbuse †: 1506.surm kutsus tema pea siit ilmast. Surnukeha wiidi üle mere „uude ilma“ ning maeti Haiti saarele maha, kust ta luud hiljemini Kubasse toodi. Temaga ühte hauda pandi ahelad, miska Bovadilla teda köitnud: seda päris surnu testament. Maa aga, mis Kolumbus oma agaruse ning südiduse läbi üles leidis, ei saanud mitte temalt oma nime, waid teda hüüeti Florenzlase Amerigo.Amerigo nime järele, kes „uue ilma“ üle esimese raamatu kirjutas, Amerikaks.
§ 171. Üksikute maade ülesleidmine.
Kesk-Amerika.1. Amerika oli leitud, tema üksikud jaud saiwad wast aega mööda tutwaks. Kolumbuse pärandus, südidus ja tegewus, ühtlasi auuahnus ning warahimu, ajas ikka uueste mehi üle mere, kes raskustest hoolimata uusi teid, uusi maid, uusi meresid ning seeläbi uusi warahallikaid üles otsisiwad. Esimese tähtsa sammu suure maa tutwustamises astus südi Balboa: 1515.Balboa, kes rääkimata waewaga tundmata maast ja waenlaste keskelt läbi, kunni Waikse mereni tungis ning seeläbi selgeks tegi, et Amerika ja Asia rannad mitte kokku ei puutunud 1515. Mõni aasta hiljem leidis Kortez: 1519.Fernando Kortez Mexiko (l. Méhhiko) maa üles, kelle hariduse järg ning walitsuse kord Europa imestama pani: Mexico olu.rahwas elas perekais linnades, puuwilla riided katsiwad korralikult ülemaid ning alamaid, käsitööd seisiwad kaunis korras; wägew papiseisus ja wara läbi wõimsad mõisnikud ei puudunud ka mitte; kõikide üle oli kuningas walitsemas; usu poolest auustati loodusewägesid, aga ülisagedad inimese-ohwrid tegiwad jumalateenistuse jäledaks. Mexico sõda: 1519—1521.Sellesse riiki sammus Kortez, kõigest 700 meest kaasas, tungis päälinna Mexiko sisse, mis järwesaarikulle oli ehitatud, ning wõttis kuninga Montezuma II. wangi. Sellegipärast pidi südi wõitja uue kuninga eest esiotsa taganema, kunni kodumaalt abi tuli: ühendatud jõuul wast heideti pärisrahwas täieste alla ning tehti Mexiko Hispania maakonnaks 1521. Korteze palk.Kortez ise ei saanud aga mitte, nagu lootnud maawalitsejaks, waid pidi grahwi nime ning mõne mõisaga rahul olema.
