lõhkusiwad ja ühe osa linna ära uputasiwad, Ninive kätte, sest „wesiwäraw oli wallali ning Assuri päälinn tiigisarnane“, nagu prohwet oli ette kuulutanud. Sarak sai surma, Ninive häwitati kõige idamaa rõõmuks aastal 606 sootumaks ära ning maa jaeti wõitjate wahel kaheks osaks.
Mälestused.3. Kadunud maa päält on Assuri wägewus ja Ninive auu ning uhkus on maha maetud. Üksi maapinna alt wälja kaewatud waremed, templite rusud ning losside aherwarred ja kiilkirjalt kogutud teadmised toowad tunnistust, kui suur nende usinus ja osawus on olnud; aga needsamad tähed tunnistawad, et mitte Assur, waid Babel kunstikoda ning osawusehallikas on olnud, kellelt põhjapoolne rahwas alles õppides osa wõttis.
§ 10. Kaldea rahwas.
Eluase.1. Kaldea rahwas lautas ennast lõuna poole Assuri maad Sineari lagedikul laiali ning jäi Babeli torni pärandajaks ja endise hariduse pärijaks. Aga ka siin oli kord kadumas ning toorus walitsema tükkimas, kui wõeralt maalt — mõned arwawad Äthiopiast — Nimrod.Nimrod uusi mõtteid ja pruuke kaasa tuues Sineari ehk Mesopotamia maale tuli, kuhu ta endise torni asemelle Babeli linna Eufrati jõe äärde asutas. Tema õpetas uut usku, mida Kaldea rahwas wasta wõttis, ning mis pärast ka jault Assuri rahwalle osaks sai.
Usk.2. Usuõpetus oli Egiptuse ja India usuõpetusega ühest kannust, looduse-auustamisest, wälja kaswanud, aga hoopis rikutud iseäranis kuujumala Mylitta kõlbmata teenistuse läbi, kuna päikesejumala Beli papid taewa tähti uurisiwad ning neist tulewaid asju ette kuulutasiwad, mispärast neid „Kaldea tarkadeks“ hüüti. Nende „tarkade“ mure oli ka kõigi Teadus ja kunst.teaduste eest hoolt kanda, ehk nad küll pääle tähetundmise suurt ep ole sünnitanud. Kunstidest ehk, parem ütelda, käsitöödest, kus hää kord osawust waja oli, õitses kalli riide kudumine ning wärwimine: nende kootud willane ja linane riie, nende walmistatud waibad, nende wärwitud purpuriehted oliwad kuulsad omal ning wõeral maal. Nende Kauplemine.kaup jooksis hästi, sest nende maa oli otsegu wäraw, mis läänest idasse ning põhjast lõunasse wiis.
Ajalugu.3. Nimrodi wõimus rauges pea tema järeltulijate päiwil. Maa ei suutnud mitte kaua oma wägewamate piirimeeste wasta panna, waid langes Assuri ike.Assuri wõimsa käe alla, kelle iket ta aastasadade kaupa kandis. Wiimaks lõi ennast Babeli asemik Nabupolassar.Nabupolassar Meda kuninga abiga Assurist lahti ning kaitsis tugewa käega oma uut riiki pääletungijate eest. Warao Neku pidi Karchemisi kohal tema poja Nebukadnetsari eest Egiptusse tagasi põgenema ja Assuri riik alla heitma ning Ninive linn maa päält ära kaduma (§ 9, 2): seega oli Babel ida maa peremees. Wägewam weel kui Nabupolassar oli Nebukadnetsar.Nebukadnetsar (604—561), kes aastal 588 Jerusalema ära põletas, Juuda rahwa Babeli wangimaale wiis, Fönikia rahwa alla heitis ning Tyruse linna ära häwitas, nii et ta riik Egiptuse rajani ulatas. Kuna ta mõek wäljas-
