kumine ähwardas õõguwat tuld leekima ajada: Spartlased tõttasiwad taganejatele appi ja kaitsiwad neid Athenlaste wiha wasta. Kuid Periklese tarkus riigi asjus waigistas äritatud meeli ja tegi 30. aasta pääle Periklese rahu: 445.„Periklese rahu.“
Sõja juur.2. Aga korra alla neelatud surmarohi ei kau ega kustu naljalt sügawasse tunginud tuli. Weel ep olnud poolt „Periklese rahu“ aega möödas, kui uueste waenuleek loitma hakkas ja sõjasõit 27 aastat wältas, kunni Athena wõim wajus ja hegemonia Joonlastelt jälle Doorlaste kätte sai. Ja ep olnudgi asjast enesest midagi, mis siin sõda alustas: ühe linnakese kodanikud läksiwad teine teisega riidu ja see lugu ajas kõik Greeklased tülisse!
Sõja põhi.2b. Epidamnuse linnas Epiruse maal ajas rahwaliik ülema seisuse minema. Aga ära aetud aristokratlased palusiwad ühe Illyria soo enestelle appi ja piirasiwad linna ümber. Rahwaliik otsis Epidamnuse asutajalt, Korkyra linnalt, abi, aga säält toetati neid, kes wärawa taga walwasiwad. Sääl nõudis Epidamnuslaste käskjalg Korinthusest abi, kes Korkyra linna oli asutanud. Aga abiwiijad oliwad nüüd ise wastastikku koos ja nende saadikud käisiwad maalt maale abilisi otsimas. Sparta lubas Korinthusele, aga Athen tõutas Korkyrale appi minna. Kuid enne abi ilmumist langes Epidamnus. Korinthus oli ka ühenduse liikmeid Athenast taganema ukutanud, aga üksi Potidäa linn oli nõuu wasta wõtnud: seda linna pidi nüüd Sparta kaitsma.
Sõja nõue.3. Sparta nõudis selle tüli jäljil Athenalt: „Kõik ühenduse liikmed olgu wabad! Mitte üks linn ei pea sinu ikke all õhkama! Ja sa pead Periklese ära ajama, et ta mitte oma jalga sinu läwe üle ei tõsta!“ See oli liig. Athenlased ei täitnud mitte Spartlaste käsku, aga Spartlased kuulutasiwad neile sõda. Seega hakkas suur Peloponnesuse sõda: 431—404.Peloponnesuse sõda põlema ja wältas 431 aastast 404 aastani.
Sõjast osawõtjad.3b. Nüüd jagunes kõik Greeka maa kahte osasse. Aristokratlased kogusiwad endid Doorlaste pääliku ümber, demokratlased Joonlaste päämehe kõrwa. Spartlaste nõuus oli terwe Peloponnesus ja mitu maakonda Kesk-Greeka maal, ka mitu saart. Athenlastega käisiwad mitu maakonda suurel maal, enamiste kõik saared ja asutused käsi käes. Wähe maakonde ja linnasid jäi erapooletuks.
Sõja käik.4. Sõda oli nüüd sõudemas. Athenlased oliwad wägewad merel, Spartlased tugewad kuiwal. Sest siis tuli, et Athena lagemaa Sparta sõjawäe tallata jäi, linna üksi hoiti ning kaitseti, aga Peloponnesuse rannad ühte puhku riisumist ja rüüstamist Athena laewadest kannatasiwad. Sedawiisi sündis igal suwel; talwel puhkasiwad wäsinud käsiwarred.
