Agesilaus.3. Auuahnus aga kihutas Spartlasi taga Persialastega sõda hakkama, sest nad lootsiwad enam weel wõiwat, kui Xenophon. Ja Sparta kuningas Agesilaus läks teele. Juba oli tal Wäikses-Asias mitu linna ja lahingit wõidetud, kui Persialastel korda läks, Spartlastele kullaga kodumaal waenlasi walmistada. Mitmed riigid, nende seas Thebä, Korinthus ja Athen tõusiwad Sparta wasta üles ja nende sõjawäed saiwad Spartlastest Haliartuse lahing: 394.Haliartuse lahingis wõimust, kus päälegi Lysander surma leidis. See wiletsus sundis Agesilaust Asiast ära tulema. Tema sai küll waenlastest Koroneia tapluses wõitu, aga selsamal ajal wõitis Konon merel Sparta laewawäe ära, nii et Agesilause wõit wiljata jäi. Jah, Konon ehitas Persia rahaga Athena müürid jälle üles, kuna Spartlased Peloponnesuses naabritega pidiwad wõitlema. Sääl tegi Sparta Persia maaga Antalkida rahu: 387.Antalkida rahu, mis Greeklastele mitte auu ei toonud, waid häbi tegi: selle rahu järele jäiwad kõik Greeka asutused ja linnad Asia maal igaweste Persia alla; teiseks tegi see rahu kindlaks, et iga Greeka riik, oli ta suur ehk tilluke, täieste oma käe pääl lahus pidi olema; ühendust ei tohtinud ollagi.
§ 38. Thebä tõus ja ürike õis.
Spartlaste ülbus.1. Antalkida rahu järele nimetasiwad Spartlased endid rahutoojaiks ja õigusehoidjaiks, kes kõike ülekohut pidada kõrwale lükkama. Sellepärast kautasiwad nad kõigil pool demokratia walitsused ära ja paniwad aristokratlased ülemaks, kes alati nende kasu meeles pidasiwad, ja kaswatasiwad igal wiisil oma wõimust. Jah, nad läksiwad Arkadia maal Mantineia linna, ajasiwad kodanikud „külasse“ ja häwitasiwad linna ära „teistele hirmuks“. Sedasama tahtsiwad nad ka Olynthuse linnaga Makedonia maal teha, sest et ta wasta Antalkida seadust ennast mitme linna pääks oli teinud. Aga Böotia maalt läbi minnes kutsusiwad neid Thebä aristokratlased enestelle appi, mis ka sündis: Thebä kindlus jäeti Sparta sõjameeste kätte, demokratlased saadeti surma ja wärawast wälja. Ülemeelne walitsus kurnas Thebä rahwast, keda muidugi tema kasina hariduse pärast teistest enam õpetatud linnadest pilgati.
Epaminondas ja Pelopidas.2. Aga kättemaksmine ep olnud kaugel. Kaks meest, mõlemad isamaa armastajad, rikas, südi, osaw Pelopidas ja waene, alandlik, hästi õpetatud ning haritud Epaminondas ühendasiwad endid oma wanemate linna häbist ja unustuse unest ja rumaluse mudast päästma. Nemad oliwad aristokratlaste wiha eest põgenedes Athenast warju leidnud ja tuliwad nüüd säält mitme oma meelelisega salaja Thebässe, tungisiwad öö ajal naesterahwa riides aristokratlaste pääle, kes parajaste suurt pidu pidasiwad, surmasiwad nad ära, hüüdsiwad rahwast wabadusele, seadsiwad demokratia jälle jalale ning ajasiwad Sparta soldatid kindlusest minema. Nüüd asutas Pelopidas „püha hulga“, kellest auu ja wabaduse eest waimustatud noored mehed osa wõtsiwad ning tõutasiwad ennemalt surra kui taganeda, ja Epaminondas parandas sõjakunsti oma „wildaka reaga“, nii et lootus hää oli. Päälegi andsiwad neile Athenlased abi, kelle merewägi Spartlaste laewad mitu korda ära wõitis. Aga see abi ei kestnud kaua: Thebä tõusis liig ruttu ja see tegi Athenlasi kadedaks,
