kaitseseaduse läbi ühendatud. Papiseisus oli siin mõisnikuseisusega üks ja seesama ning Walitsus.walitsus oli tema käes. Nende seast waliti waenu ajal würst ehk Lukumo. Würstil oli sõja ajal woli elu ja surma üle; selle täheks käisiwad 12 liktorit ta kannul, witsakimbud käes, kelle keskelle kirwes oli köidetud. Enne wanaste walitses weel ka kuningas ehk Lars üle kõikide waldade, aga pärast ei walitud mitte enam kuningat. Pääle papi-mõisniku-seisuse oli sääl weel waba põllumeeste seisus, kellel aga wähe õigust oli, ja popsiseisus, kellel mitte hääle õigust ep olnud ei kohtu ees ega kuskil, waid nende peremees pidi neile suuks olema: nemad pidiwad aga sõna kuulma. Sellepärast oli nende nimi ka „clientes“, kliendid, mis „kuuljad“ tähendab. Usk.Etrurlaste usk oli täheteenistns ja neil oli 12 ülemat ja 12 alamat jumalat. Mälestused.Nende linnad oliwad tugewad ja müürid kõrged, aga ilma lubjata üles ehitatud. Nende kunsttöödest on wasest walatud kujusid ja sauest tehtud ilusaid potte ja kunstlikka sõjariistu haudadest leitud, mis tunnistawad, et nende osawus mitte wäike ei olnud. Roomlased wõtsiwad walitsuse ja seisuse ja jumalateenistuse korra kõik Etrurlastelt, muud kui muutsiwad mõnda ja uuendasiwad mõnda oma tahtmise ja wiiside järele.
Samnitlased. 3. Samnitlased elasiwad ida pool orgudes Kesk-Italias. Nende töö oli põlluharimine ning karjakaswatamine. Linnasid ep olnudgi: wahwus pidi müürist tugewam olema. Aga nende orud oliwad liig kitsad, kui et paks rahwas oleks pääsnud sääl elama. Sellepärast tõutati häda ajal Püha kewade.„püha kewadet“ jumalatele auuks. Niisugusel „pühal kewadel“, mis kaunis harwaste juhtus, pidi iga noormees, kes 20 aastat wana oli, isamaad jumalaga jätma ning wõeralle maale minema omale uut eluaset otsima.
Latini rahwas.4. Latini rahwas elas lõuna pool Tiberi jõge. Sääl oli 30 linna, igaüks ise riik; kõikide pää aga oli Alba Longa. Põlluharimine andis rahwalle tööd ning leiba. Usk oli looduseteenistus. Sellest Latini rahwast kaswis Rooma rahwas wälja.
II. Järk: Rooma linna esilugu.
§ 48. Latini riik.
Rooma ajalugu.1. Rooma linna esilugu seisab wana aja warju all. Kõik, mis enne Regilluse lahingit, see on 496 aastani, on sündinud, loewad uuemad uurijad kuuldud juttude liiki, kellel tarwilik tõe põhi puudub ehk kelle historialik põhjendus puuduline on. Siiski peame teda, nagu Roomlased ise teinud, wana jutu jäljil tundma õppima.
Latinlaste lugu.2. Latinlased elasiwad Latiumi maakonnas lahutatud elukohtades. Sääl tuli Greeklane Evander ja asutas linna, kus ta ise walitsema hakkas. Pea pärast teda tuli Äneas, kes Troja tulest oli pääsnud, jumalikul juhatusel Italia maale, wõitis Latini kuninga Turnuse ära, kosis tema tütre omale abikaasaks ning jäi Latiumi maale elama. Tema poeg Askanius, keda ka Iuluseks hüüti, ehitas Alba Longa linna ja tema sugu walitses 14 põlwe säälsamas.
