3.
Emma juurest wälja astudes oli Hedwig igasuguseks otsusetegemiseks wõimetu. Ta tahtis ainult kusagile minna. Kuhu? Ega ometi Roberti juurde? Mistarwis sinna? Ja ta pööras uulitsasse, mis sugugi Roberti juurde ei wiinud. Natukese aja pärast leidis ta ennast aga tuttawalt uulitsanurgalt. Kuidas oli ta siia sattunud? Neiu seisatas. Mis nüüd? Noh, ta wõib ju sellest uulitsast läbi minna, ega ta ometi sunnitud pole mööda treppi ülesse ronima. Ta wõib isegi trepi pääle minna, ka ukse taga ära käia ja siiski mitte sisse astuda. Tal on selleks jõudu küll. Hedwig mäletab ju wäga hästi, kuidas nad mõnikord Robertiga pahased oliwad. Siis käis ta mitmel õhtul nooremehe akna all ja ometigi ei läinud ta sisse. Talle oli sellest küll, et ta ülesse walgustatud akna pääle pilgu wõis heita. Nii teeb ta ka nüüd: ta waatab ainult, kas aken kinni wõi lahti on. Wõi ei tohi ta enam ka seda, pole selleks õigust?… Neiu leidis enese kol-
34
