rannakülas või linnaagulis. Tõsi küll, ta on oma juttudes kasutanud kodukoha motiive ja leidnud oma tegelaste algkujusidki siit, kuid tema luule olemus ja nägemuslik hing on pärit mujalt, tema enese haige hinge sügavusist, millele kitsa kodukoha mõju on olnud väga väike.
Selline on minu esimene mulje Juhan Liivi kodukohta külastades. Võib-olla eksin, Juhan Liivi lapsepõlvest kuni käesoleva ajani on kulunud palju aastaid, maastik on muutunud, olud muutunud, uus põlv inimesi üles kasvanud.
Kuid mul tuleb meelde, et maailmasõja ajal rändasin palju Ukrainas, nägin Dneprit, ja ma ei saanud tunnistamata jätta, et siis alles hakkasin Gogolit õieti mõistma, tema Dnepri kirjeldust, Ukraina öid ja flegmaatilisi väikevenelasi. Ometi on vahemaa tollesse aega palju suurem.
Samuti oli mul juhus veeta paar päeva Taganrogis, Tšehhovi sünni- ja kasvulinnas. Mulle näis, et iga inimese näolt, kogu linna üldilmest võis näha seda resigneeritud maailmavalu, mis kajastub Tšehhovi töis. Ja taas pidin tunnistama: ainult siin ja mitte mujal võis sündida ja üles kasvada Tšehhov.
Umbes sama olen kogenud mõne eestigi kirjaniku kasvukohta külastades. Eks ole Tuglase maastikukirjeldused nii maalilised seepärast, et ta oma varajase lapsepõlve on veetnud maalilise Ahja jõe ümbruses. Või külastatagu kord Tammsaare kasvukohta! Kas ei hakka väljamäelt alla vaadates või soosilda mööda sammudes elama kogu vana Vargamäe, kogu ta elanikkude tungide, kirgede, otsimiste ja kahtlustega!
204
