Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
niidud. Mulle näib, nagu oleksin olnud siit kaua ära ja viibinud pikka aega Alutaguse metsades. Kõik tundub võõrana nagu aastate järel kaugelt reisult tulles. Alutaguse metsaperedes igatsetakse metsast välja, siin ei ole metsi — kas ollakse siin õnnelikumad? Luuletaja Peipsi äärest ohkas: „Kui seda metsa ees ei oleks!“ Kuhu me tahame, kuhu kipume? Aeg-ajalt aga kutsub mingi atavistlik tung tagasi sinna metsa. Pöörduksin praegugi ümber ja läheksin tagasi soosaarele, kus hõikavad öökullid ja ajavad juttu metsapuud.
Nii nukrutsen nagu Tudulinna sõbergi. Aga sõidan edasi, sõidan kiiresti edasi. On juba öö, kui hakkavad paistma Tartu tornid.
Jõuab lõpule minu reis, mida alustasin poisikesepõlve kodust ja lõpetan praeguses tegevuspaigas.
1935.
207
