Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/237

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

lakad ja rohelised põlluruudud, — kõik kihutavad aina mööda, mööda. Kuski vilksatab järveselg, valendab jõepael, hall teelint — juba kaovad needki.


Suur-Munamägi.

Tahaks mõnes kohas veidi rohkem peatuda ja vaadelda neid tujukaid pinnavorme, kuid enamus ei nõustu sellega. Mis siin siis ikka on — eks neid Lõuna-Eesti mäekupleid ja seljakuid tunta ja teata muidugi. Keegi on siit mitu korda läbi sõitnud, keegi kauemat aega elanud — puha tuttav asi. Ja hiljaks hakkab jääma, saaks valgevarus Tartu.

Munamäel on peatus. Ühed on siin ennemalt käinud, ei viitsi enam üles ronida, vaid jäävad autosse istuma või tee äärde pikutama, teised ei pane mäkkeronimise vaeva paljuks ja lähevad

237