Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/239

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

pilvekoonlad, mis järvede sügavuses vastu peegelduvad. Aga üle kõige levib idülliline rahu.

Ülejäänud osa teest kihutame läbi ühe väikese peatusega Tilleorus, kus siiski enam kui pooled reisijad autosse jäävad, kuna teised paar kilomeetrit jala mööda orgu matkavad.

Ollakse väsinud kiiresti möödakihutavat maastikukangast nägemast ja tüdinud üksteise seltskonnastki. Kõik vaikivad omaette, keegi ei märgi enam taskuraamatusse läbisõidetud kohtade nimesid ega jälgi teed kaardi järgi.

Ma arvan, et liikumistempo ja tehnika on inimese vastuvõtuvõimest ja närvidest kaugele ette jõudnud.

On juba hilisõhtu, kui jõuame Tartu.

1934.
239