Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/89

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Vahepeal on saabunud õhtu, päike on laskunud madalale mere kohale. Istutakse reas kaldaäärele ja vaadeldakse päikese loojumist. Läänetaevas punetab põuaselt ja merepind võtab kullase läike. Nüüd puudutab päikeseketas alumise äärega merepinda, nüüd on temast veerand vajunud merre.

Tuttav väikemees tuleb minu juurde, puudutab mu kätt ja lausub siis saladuslikult:

„Siia üles on veel pool päikest näha, aga seal all on ta vist täiesti loojas… kadunud maakera kumeruse taha.“


PÕLEVKIVIKAEVANDUSED JA ÕLIVABRIKUD.

Kohtla-Järve on meie kaevanduste ja õlikivitööstuse rajoon, mis on kuulus üle maa. Viimasel ajal on kaevandusi ja õlivabrikuid tekkinud mujalegi, kuid eeskätt tuntakse ikkagi Kohtla-Järve kaevandusi ja õlivabrikuid.

Põlevkivi leiukoht on Kukruse, sellest ka tema teaduslik nimetus kukersiit. Esimesed märkused põlevkivist ilmuvad kirjanduses läinud sajandi alguses, rahvasuu aga jutustab põlevkivi avastamisest järgmist. Kord ehitanud Järve või Kukruse talumees vihtlemissauna. Pruunikad paekivid saunaahju ehituseks võtnud sealtsamast lähedalt paemurrust. Kui saun valmis saanud, andnud peremees karjapoisile käsu saunaahju kütta. Poiss viinud kuivad haod sauna-

89