sellepärast weel küla. Sai katk otsa, leidus mujal alati isikuid, kes tühjaks jäänud elumajad ja walmis põllud enestele wõtsid. Katku tagajärjel ei wõinud siis mingisugune küla kaduda. Küll aga sõja tagajärjel. Sõda häwitas majad, tappis loomad, sõtkus põllud. Et leitud alati nii hõlpsalt isikuid, kel wõimalik oleks olnud uut küla üles ehitada. Suurem osa külasid ehitati sõja järele igatahes uuesti üles, mõni aga jäi ometi waremeteks.
Kõigi enam häwitas külasid ometi mõis. Mõne korra asutati mõis ise küla asemele, mõne korra karjamõis, mõne korra jälle laiendas mõis maid ja wõttis kogu külamaad oma maadele lisaks. Sedawiisi sulas mõni küla mõisaga ühte ja küla nimi kadus jäädawalt. Mõnegi küla kohta elab mälestus rahwasuus edasi. Rahwas teab weel mõnest külast kõnelda, mis aastakümnete ehk 100 aasta eest mõisa külge liidetud. Kaugemale kui 100 aastat tagasi ulatab rahwa mälestus waewalt. Wähemalt pole ma teateid saanud külade kohta, mis enam kui 100 aasta eest ära kaotatud. Nii jääb meile mõni küla, millest Liberi järele seda teame, et ta ses ehk ses kihelkunnas olnud, ometi tundmataks, wähemalt ses mõttes, kust wallast küla tuleks otsida.
— 26 —
