Lehekülg:Daani hindamise raamat Eisen 1920.djvu/32

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Estonia on Ladina keelde ümberpandud Eestimaa nimi. Nagu meie enestest lääne pool olewat merd Läänemereks kutsume, nii kutsusid meist lääne pool asuwad rahwad enestest ida pool olewat maad wanal ajal Ostland, Estland, Eastland. Sest nimetusest on hiljemal ajal Estland tellinud, mis praegust Eestimaad tähendab, kuna wanaaegne Ostland, Estland, Eastland ilma kindlate maateadusliste piirideta maa oli. Estlandist = idamaast on Läti Hindrek ja Liber census Daniae ladinakeelse kuju Estonia loonud. Juba ammu enne seda olid põhjamaa kirjanikud hakanud Eestimaad kindlamalt ära määrama ja wahet Eestimaa ja Kuramaa wahel tegema. Wähe hiljemini ilmub Eestimaa ja Kuramaa kõrwale Liiwimaa nimi.

Liber census Daniae Eestimaa nähikse suurem olewat kui weneaegne Eestimaa. Tähendatud raamat arwab „Estonia“ alla peale praeguse Tallinamaa Wegele, Möge, Nurmekunna, Alempose ja Osilia. Kuna Eestimaa muiste kõike Baltimaad ja ehk weel enamgi tähendas, Liber Estonia piirid Soome lahest Emajõeni laseb ulatada, tõrjutakse keskajal Eestimaa tagasi. Muistse Eestimaa asemele astub keskajal Livland = Liiwimaa. Livland tehakse Baltimaade üleüldiseks nimeks.

Liiwimaa jaotatakse keskajal kolme jakku: Eestimaa, Lätimaa ja Kuramaa. Russow näituseks laseb Eestimaa niikaugele ulatada, kui eestlased asumas; Järwamaal nimetab ta järgmist kohti: Paide, Laiuse, Põltsamaa, Wiljandi, Tarwastu, Karksi, kuna ta Pärnumaad Läänemaaks arwab. — Alles Rootsi ajal hakatakse selgemini Eesti- ja Liiwimaa wahel wahet tegema. Meieaegsed saksa kirjanikud hüüawad tihti keskaja Liiwimaad „wanaks Liiwimaaks“. Selle nimega tahawad nad Liiwimaa selleaegseid laiemaid piirisid ära määrata.


— 32 —