Niisama kui Waiwara nimed puuduwad, puuduwad ka Iisaku ja Tudulinna kohad. Seda nähtust wõime kahel wiisil seletada: wõimalik, et Iisaku kihelkunnas suurte soode, rabade ja metsade pärast weel wähe inimesi asus, wähe suuremaid asupaiku leidus, maa seega õieti ära hinnatud ei olnud ja sedawiisi omanduse hulgas tähele panemata jäeti. Teine wõimalus jälle see, et ehk Iisaku kihelkunda ja niisama Simuna kihelkunna metsaseid maid Liiwimaa alla, s. o. ordu alla arwati, kuna natuke Liiwimaad Laiuse kihelkonnast sellewastu ometi Simuna kihelkunna alla käis. — Wäike-Maarja kihelkunnast loeti ainult osa Wirumaaks; osa arwati Järwamaa alla.
Neid rajasid tähele pannes peame tunnistama, et daaniaegne Wirumaa tüki wähem praegusest Wirumaast oli.
Nagu tähendatud, ühiskondlise sisseseade poolest langes Wirumaa 5 jakku: Repel, Maum, Alaetagh, Ascalae ja Lemmu „külagund“.
„Repel“ „külagund“ oli Tallinna poolt algawa Repel kihelkunna jätk ja ulatas kuni Nigula kthelkunnani, osa Nigula kihelkunda kaasa arwatud.
Maum „külagund“ wõttis praeguse Nigula kihelkunna enese alla, peale selle aga weel osa Rakwere ja osa Lüganuse kihelkunda.
Alaetagh „külagund“ käib umbes praeguse Jõhwi kihelkunnaga kokku. Peale selle loeti natuke Lüganuse kihelkundagi selle külagunna alla. Hiljemal ajal hakati Alutaguseks kõike maad Jõhwist hommiku pool nimetama.
Askaelae „külagund“ nõudis praeguse Lüganuse kihelkunna ja osa Jõhwi kihelkunda enese alla.
Lemmu „külagunda“ langes osa Rakwere kihelkunda, Jakobi, osa Wäike-Maarja ja Simuna kihelkunda; wiimasest puudub tükk lõunapoolist osa.
— 36 —
