Oletada tuleb, et kogu praegune Harjumaa Liber census Daniae ajal juba Harjumaa nime kandis, osa Harjumaad ühtlasi aga ka Rewalaks nimetati. Läti Hindreku ajaraamatus leiame Rewala nime kõrwal weel Revela, Revelia, Revalia, Revelim, Revalim (-linn?), Reveles; mujal wanus kirjus Revalis ja Rivalae (Bunge, lhk. 100). Rewala wõi Rewela ja „külaganna“ nimi Repel on ühest kännust wälja kaswanud. W. Reimani seletuse järele tulewad Reval ja muud sarnased nimed sõnast rawala. Rawa = weekiwi, veealune kiwi, Rawala = weealuste kiwidega rand. Aga raba sõnastki peab W. Reimann linna nime tekkimise wõimalikuks (Eesti Kirjandus 1910, lk. 241—246). Tuletamine Rehfall sõnast täiesti tuulde rajatud. Neus (Revals sämmtliche Namen) otsib nime algust Daani sõnast revle, Rootsi sõnast räfvel. Liber annab wõimalust oletada, et räbal, rebima sõnadki wõiksid tulla küsimusesse. Neus awaldab oletamist, et daanlased Revele nimega endid wana Eesti „Repel“ kihelkunna najale toetanud. Igatahes Repel seletuses lõpusõna alles ütlemata.
Harriaen on järgmine maakund. Teisal raamatus kannab maakund Haria ja Haeriae nime. Neist teisenditest selgub, et me nime milgi kombel Härja ei tohi lugeda, siis mitte Härja maakund, waid Harju, nagu meie ajal. Läti Hindrek kirjutab tavalisesti Harien, aga ka Haria (XXI, 5); maakunna rahwast nimetab ta „harioenses“. Riimikroonikas leidub sõnakuju Haryen, muts wanus kirjus Harien, Harrien, Aria, Haria, Hargia. Lõpp -en on Saksa keele mõjul sõnale antud; armastawad ju ometi sakslased maade nimedele en lõpuks panna, nagu Schweden, Norwegen, Spanien, Italien, Preußen, Schleften, Wagien j. n. e. Sedawiisi tekkis Saksa keele mõjul sõnakuju Harrien. Wanade kirjutuste põhjal
— 42 —
