veel ei ole suutnud sellest loobuda. Kui väe-ülema hobune komistades kukkus, templis kilp maha langes, valge eesel sünnitas jne., peeti seda imeks ja küsiti tarkadelt, kas nähtus head või paha kuulutab. Teised märgid sellevastu olid ammu juba kindlaks tehtud, nii et igaüks nende varal võis ennustada. Samuti on meil mõnegi märgi tähendus ammu kindlaks tehtud, nagu näiteks, et orava ilmumine elamu juurde tähendab tulekahju, käo ilmumine kellegi surma. Võimalik, et kord orava või käo ilmumise järel midagi sarnast on juhtunud, kuid ebausklikud ei ole sugugi tähele pannud, et mõnd korda orav või kägu ilmunud, ilma et maja ja ta elanikud selleläbi kuidagi oleksid kannatanud.
Teadus näitab, et taevakeha, linnu või looma ilmumise, käejoonte, ülepea ebausklikuks arvamiseks põhjust andvate nähtuste ja inimeste saatuse vahel puudub igasugune ühendus. Seega on säärased ennustused ebausu-tooted, väärad; kogemata võivad neist siiski mõned teostuda. Cicero oma raamatus De divinatione kirjutab: Flaminius ei käinud märkide järele, — ta sai kõige oma sõjaväega otsa. Paulus pani aasta hiljemini neid tähele, — eks langenud ta Cannä juures võitluses niisama. Ennustuste tühjust näidatakse iga päev kätte. Mul tulevad meelde kaldealaste ennustused Pompejusele, Crassusele ja Cäsarile; igaüks neist pidi vanadusesurma surema, surid aga hoopis teisiti. Panen imeks, et veel leidub inimesi, kes ennustusi usuvad, ehk küll olud iga päev nende ennustuste vastu räägivad.
Sellegi pärast on usk ennustustesse meie ajani püsinud ja püsib tänapäevani veel eestlaste seas. Sõja ajal kuulsime mõnd ennustust sõja kohta, tavalisesti võõramaalaste poolt; esiti loodeti nende täideminemist, aga pea nähti nende eksitust. Üks mees püsib eestlaste seas ennustajana ometi aujärjel. See on Järve-Jaan. Sõda kasvatas just selle Eesti prohveti kuulsust. Rahvasuu tunneb enam kui 100 aasta eest elanud Järve-Jaani suust mõnesuguseid ennustusi tuleviku kohta. Kindlas usus Järve-Jaani prohvetiannisse usub rahvas, et ta ennustused tõesti täide läinud. Kahjuks ei ole Järve-Jaani eluajal ühtki ennustust kirja pandud; meie ajal on kerge väita, Järve-Jaan olevat omal ajal juba seda ja seda ette kuulutanud ja see on täide läinud. Järve-Jaani prohvetiks pidades on aga, nii näib, rahvas ta suhu ennustusi pannud, millest tal aimugi ei olnud. Rahva oletamise järele on Järve-Jaan isegi suurt maailma-sõda kindlais joontes ennustanud. Sõja eest põgenemisel käidi selle ennustuse järele. Kuid pea selgus, et
128