midagi iseäralikku korda saata, nagu haiguse puhul tervist tuua, kaitset mingisuguse hädaohu vasta anda või muud sellesarnast. Tõsi on, kõik nõiasõnad ei seisa kristlusega ühenduses, aga paljud neist on ometi kristlikkude ainetega nagu kokku sulanud. Sagedasti esinevad Jeesus ja Maarja, vahel ka Peetrus või muu apostel, kuid tingimata lõpevad säärased sõnad ikka lausega: Jumala Isa, Poja, Püha Vaimu nimel, aamen! Kolmainsusel lastakse nõiasõnadele tavalisesti nagu pitser peale vajutada. Sääraseid nõiasõnu tarvitatakse näiteks nikastuse, verejooksmise, rabanduse, roosi, pisuhänna nägemise jne. puhul, aga ka abiks hundi, mao jne. vastu. Vahel otsitakse abi tule, vee ja maa vigaduste vastu, millisel puhul tule-isakest, tule-emakest, tulevaimukest, vee-isakest, vee-emakest, veevaimukesi, maa-isakest, maa-emakest, maavaimukesi appi hüütakse, kõik ikka Kolmainsa Jumala nimel. Vist arvas endine inimene, et kui muistsed olevused ei suuda aidata, siis ometi Kolmainsus ja niisama ümberpöördult, kui Kolmainsus ei aita, siis paganlikud tule-, vee-, maa-isad, -emad ja -vaimud. Sedaviisi esinevad nõiasõnus tavalisesti kristlik ja paganlik ilmavaade ühel ajal, et koos seda suuremat mõju avaldada.
Nõiasõnadega käsikäes kõnnivad tavalisesti taiad. Üks täiendab tihti teist. Ei suuda nõiasõnad veel oodatud mõju avaldada, katsuvad taiad neid nagu teise astmesse tõsta, neile enam maagiat juurde hankida. Nii näiteks visatakse hundisõnu lugedes ühtlasi pastlad põõsasse; need peavad hundile silmavarjuks olema, et hunt loomi ei näeks ega kallale kipuks. Roosisõnu lugedes tehakse parema käe nimetissõrmega kolm risti haige koha peale. Kalur puudutab konnakoogu-sarnase kooguga kolm korda võrke ja puhub kolm korda sõnu peale lugedes. Palju nõiasõnu ei saa nendega käsikäes käivatest taigadest sugugi lahutada — taiad moodustavad nagu nende teise poole.
Kujud ja pildid.
Juba varakult tekkis arvamine, et mingisuguse vaimlise olevuse iseloom üle läheb ta kuju, pildigi peale. Nii arvati, et jumaluse kuju või pilt sedasama suudab korda saata, mida jumalus ise, seega jumala kuju õieti on jumal ise, nagu venelaste seas veel praegugi seesugust arvamist olemas. Pea hakati iga pilti, iga kuju ta algkujuga identifitseerima. Kristlik kirik võitles küll niisuguse arvamise vastu, ei suutnud seda aga kaotada.
136
